Hiljuti avaldatud USA justiitsministeeriumi Epsteini toimikud sisaldavad privaatset e-kirjavahetust, mis puudutab väga tundlikku ajaloolist teemat – ja annab samal ajal ülevaate globaalse eliidi mõtlemisest ja vestlustest.
Tähelepanu keskmes on Jeffrey Epsteini ja Ariane de Rothschildi vaheline vestlus 31. detsembrist 2018. Teema: Adolf Hitler oma esimestel aastatel Viinis – ja narratiiv, mida tavaliselt peetakse antisemiitlikuks vandenõuteooriaks. Selle leiab siit.
“Räägitud Harvardi seminaril”
Epstein alustab vestlust viidates loengule, mida ta pidas Harvardi ülikoolis. Seal, kirjutab ta, räägiti loost, kuidas Hitler elas Viinis äärmises vaesuses elades kodutute varjupaigas, mida rahastasid kolm jõukat juudi perekonda: Gutmann, Epstein ja Rothschild.
Epstein kirjeldab seda lugu oma e-kirjas kui “lõbusat” – ja lisab, et tema arvates on see osutunud ajalooliselt täpseks.
Rothschild reageerib skeptiliselt
Ariane de Rothschild vastab ettevaatlikult. Ta kirjutab, et selliseid lugusid võib tõlgendada kahel viisil:
kas märgina sellest, et heldekäelisust ei premeerita – või antisemiitlike vandenõuteooriate jätkuna. Tema vastus viitab distantsile ja ettevaatlikkusele, mitte nõusolekule.
„100 protsenti tõsi” – Epsteini teine e-kiri
Vaid mõni tund hiljem võttis Epstein uuesti ühendust. Teises e-kirjas väitis ta selgesõnaliselt, et lugu on “100 protsenti tõsi“. Ta kirjeldas Hitlerit kui kedagi, kes müüs ellujäämiseks riideid ja kunstiteoseid ning rõhutas taas, et see ei olnud vandenõu.
Seejärel liigub Epstein edasi konkreetsete ajalooliste viidete juurde: Epsteini perekond, kirjutab ta, oli Viini pangaperekond, kes omandas panga Ringstrassel – hoonet tuntakse tänapäeval Austria parlamendi kõrval asuva Palais Epsteinina.
Dokumenteeritud vahetus – ajalooline selgitus puudub
Oluline on märkida, et e-kirjad ei tõesta esitatud narratiivi ajaloolist täpsust. Küll aga dokumenteerivad need kahtlemata, et Jeffrey Epstein väljendas seda lugu erakirjavahetuses – ja et seda arutati eliidi transatlantilises ringkonnas.
Mõiste “vandenõu” esineb vestluses endas – aga mitte kinnitusena, vaid vastuolulise tõlgendusena narratiivist, mille Epstein otsesõnu ümber lükkab, samas kui Rothschild seda problematiseerib.
Miks see vahetus on asjakohane
Loo plahvatusohtlikkus peitub vähem ajaloolises väites endas kui kontekstis:
süüdimõistetud seksuaalkurjategija, kellel on tihedad sidemed poliitika, rahanduse ja luureteenistustega, arutleb Euroopa finantseliidi ühe silmapaistvama esindajaga aastakümneid tabuteemaks peetud narratiivide üle.
E-kirjadest nähtub, kuidas selliseid teemasid arutatakse kinnise ukse taga, samal ajal kui avalikult peetakse neid kas vandenõuteooriateks või puutumatuteks müütideks.
See, kas lugu on ajalooliselt täpne, jääb sõltumatu uurimistöö küsimuseks. Kuid
asjaolu, et seda sellisel kujul ja nende isikute poolt arutati, on nüüdseks dokumentaalne küsimus.
