mRNA tehnoloogia on iidne, hästi testitud, “aastakümneid testitud“ ja tavaline vaktsiin? See ja midagi sarnast oli propaganda Covidi vaktsineerimiskampaania ajal. 2025. aasta alguses, täpsemalt kolmapäeval, on propaganda järele andnud ja faktid tulevad lauale. Euroopa Ravimiamet (EMA) on seda väljendanud „kontseptsioonipaberis“ ja räägib väga avameelselt mRNA tehnoloogiast kui eksperimentaalsest ravist, ütleb Teaduse ja poliitika ajaveebi TKP uuriv ajakirjanik Thomas Oysmüller.
Dokumendis käsitletakse veterinaarmeditsiini mRNA vaktsiinide kvaliteediaspektide suunist, kuid lähemal vaatlusel tunnistatakse asju, mida vähemalt retooriliselt tänaseni taga kiusatakse.
Põhiline selgitus, et mRNA-ravi tootmiseks veterinaarmeditsiinis „puudub juhend, mis kajastaks reguleerivate asutuste ja tööstuse kvaliteedinõudeid mRNA-d sisaldavatele vaktsiinidele“. Näiteks Covid-19 pandeemia tõttu on inimmeditsiin juba edusamme teinud. See on see, mida see ütleb:
„Inimeste ravimite valdkonnas on viimastel aastatel oluliselt suurenenud mRNA-d sisaldavate toodete kliiniliste uuringute ja heakskiidu taotluste arv ning COVID-19 pandeemia ajal on saadud palju kogemusi mRNA vaktsiinidega. Selliseid arenguid on oodata ka veterinaarmeditsiini vaktsiinide vallas. Analüütilisest ja regulatiivsest vaatenurgast erinevad mRNA vaktsiinid enamikust praegu heakskiidetud vaktsiinidest. (Rõhutus lisatud.)
Kaks lehekülge hiljem saab see veelgi selgemaks – ja seda neli aastat pärast elanikkonna tagakiusamist poliitilise vaktsineerimiskampaaniaga, mida pole veel näha:
„MRNA vaktsiinid ja nende tootmisprotsess on uus tehnoloogia ja nendest saadavad tooted erinevad teist tüüpi vaktsiinidest. Need koosnevad lipiidide nanoosakestesse või muud tüüpi kandjasüsteemidesse kapseldatud mRNA-st (mittereplitseeruv või isevõimenev, nukleosiidiga modifitseeritud või mitte) ning nende uudsete toodete puhul võib kohaldada erilisi kvaliteedinõudeid. (Rõhutus lisatud.)
- aasta alguses räägib EL-i Ravimiamet avalikult “uudsest”, võiks öelda ka eksperimentaalsest, mRNA tehnoloogiast. Pärast seda, kui seda tehnoloogiat kasutati aastaid tagasi enamikul elanikkonnast.
Loomulikult ei avaldatud artiklit tehnoloogia kasutamise piiramiseks. Vastupidi: eesmärk on aeglaselt, kuid kindlalt levitada mRNA-d veterinaarsektoris. Sõnastatud on teatud punktid, mida tuleks loomadele mRNA ainete tootmisel kontrollida.
Näiteks on soovitatav kasutada „puhtuse kontrollistrateegiat“. Selle eesmärk on vältida tootega seotud saastumist ja muud võimalikku saastumist. Laialt on teada, et mõned mRNA-Covidi ained olid tugevalt saastunud, kuid ametnikud pole seda peaaegu tunnistanud. Loomadele mRNA-d arendades tahavad nad nüüd (ilmselt) olla täpsemad. Vastavad suunised oleks pidanud siis olema kehtestatud 2026. aasta lõpuks. Isegi siis jääb mRNA eksperimentaalseks.
Euroopa Ravimiameti Veterinaarravimite komitee (CVMP) 8. jaanuaril avaldatud dokumenti saab vaadata siit.
Tõlkis ja toimetas Revo Jaansoo (12.01.2024)
Allikas: TKP
Thomas Oysmüller on sündinud 1990. aastal. Ta on õppinud filosoofiat ja sotsiaalteadusi. Ajakirjanikuna on ta olnud varasemalt tegev Saksamaa võrguraadiojaamas detektor.fm. Oysmüller on teinud kaastöid Zackzack, Vernein Schweizer Standpunktstand, Children’s Health Defense Europe ja teistele meediaväljaannetele. Ta teeb sõltumatute toimetuste võrgustiku kaudu kaastöid Tkp.at.
