Thomas Kolbe
Euroopa Komisjon on esitanud digitaalvõrkude seaduse lõpliku eelnõu. Seaduse eesmärk on luua ELi-ülene raamistik lairibaühenduse laiendamise ja telekommunikatsioonitaristu investeeringuteks. Siiski on küsitav, kas see lähenemisviis sobib tegelikult erakapitali laiemaks kaasamiseks.
Digitaalvõrkude seadusega (DNA) jõuab oluline Euroopa taristuprojekt seadusandliku menetlusena viimasesse etappi. Pärast eelmisel aastal toimunud ettevalmistavaid konsultatsioone on Euroopa Komisjon nüüd avaldanud oma ametliku ettepaneku. Eesmärk on ühtlustada liikmesriikide telekommunikatsioonivõrgud ühtsete eeskirjade alusel. Selle eesmärk on kaotada märkimisväärne tehnoloogiline lõhe juhtivate digitaalmajandustega, nagu USA ja Hiina ning pakkuda ettevõtetele usaldusväärset õigusraamistikku 5G-tehnoloogia ja fiiberoptiliste võrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks. Projekti poliitiline vastutus lasub ELi tehnoloogiavolinikul Henna Virkkunenil.
DNA kavatseb subsiidiumipoliitikat ümber korraldada
DNA asendab kehtiva Euroopa elektroonilise side seadustiku (EECC) ja loob struktuurilise raamistiku konkurentsi, küberturvalisuse ja digitaalvõrkude arendamise jaoks. Kui Euroopa Komisjon jõuab Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokkuleppele – mida peetakse laialdaselt tõenäoliseks –, võib määrus jõustuda juba 2027. aasta jaanuaris. Seejärel peavad liikmesriigid lõpliku teksti oma siseriiklikku õigusesse üle võtma.
ELi tasandil pakub programm „Digitaalne Euroopa“ digitaalse taristu laiendamise finantsraamistikku aastatel 2021–2027, mille kogueelarve on ligikaudu 7,6 miljardit eurot. Rahastatakse projekte küberturvalisuse, pilvelahenduste ja digitaalse taristu valdkonnas. Lisaks rahastatakse aasta tagasi käivitatud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF Digital) raames spetsiaalselt gigabiti lairibaühenduse ja 5G projekte kogu ELis 865 miljoni euro suuruse eelarvega.
Üksikute liikmesriikide tasandil tuleb rahastamine jätkuvalt valdavalt avaliku sektori investeeringutest. Näiteks investeeris Saksamaa 2025. aastal digitaliseerimisse ligikaudu 4 miljardit eurot avaliku sektori vahendeid, millest ligikaudu 2,9 miljardit eurot eraldati spetsiaalselt lairibaühenduse laiendamiseks. Erasektor täiendas seda enam kui 10 miljardi euro suuruste investeeringutega fiiberoptiliste ja mobiilsidevõrkude laiendamisse.
Üle ELi on liikmesriigid oma digitaalsetes tegevuskavades välja toonud meetmed kogumahuga 288,6 miljardit eurot. Sellest summast ligikaudu 205,1 miljardit eurot tuleb avaliku sektori eelarvest, ülejäänu koosneb erasektori investeeringutest ja ettevõtete ning piirkondlike osalejate kaasrahastamisest. ELi programmid, nagu Digitaalne Euroopa, Euroopa ühendamise rahastu digitaalprogramm, Euroopa horisont, InvestEU ja IPCEId, täiendavad neid riiklikke fonde ning on suunatud võrgustike ja tehnoloogiaprojektidele.
Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on investeerimisprofiil märkimisväärselt erinev. Seal domineerib erakapital, tehingute maht digitaalse taristu valdkonnas ületab 200 miljardit USA dollarit. Avaliku sektori kulutused – eriti teadus- ja arendustegevusele – ulatusid ligikaudu 145 miljardi USA dollarini, sealhulgas märkimisväärsed vahendid kaitse- ja tehnoloogiavaldkonnale.
USAs on investeeringute peamine liikumapanev jõud erasektor, samas kui Euroopa tugineb traditsiooniliselt rohkem tsentraalsele planeerimisele ja valitsuse osalusele. Arvestades juba ulatuslikke riiklikke jõupingutusi, on endiselt ebaselge, mida digitaalvõrkude seadus reaalselt saab kaasa aidata täiendava erakapitali kaasamisele. Majanduslikust vaatenurgast on vähe tõenäoline muutuda: Euroopa on endiselt keeruline ja rangelt reguleeritud keskkond, kus investeeringud on keerukamad ja vähem paindlikud kui USAs.
Kehtivus kogu EL-is ja mõjutatud ettevõtted
DNA kehtib kogu EL-is ja mõjutab otseselt telekommunikatsiooni- ja taristuettevõtteid. Saksamaal mõjutab see peamiselt Deutsche Telekomi, Vodafone Deutschlandi ja Telefónica Deutschlandi (O2), kes haldavad ulatuslikke mobiilside- ja lauatelefonivõrke ning omavad kesksageduslitsentse. Uue regulatiivse raamistiku alla kuuluvad ka fiiberoptika pakkujad, piirkondlikud võrguoperaatorid ja munitsipaalettevõtted, kes investeerivad kiirete võrkude laiendamisse.
Üks positiivne aspekt on see, et DNA annab ettevõtetele pikemaajalisemad ja stabiilsemad sageduste kasutusõigused, parandades seeläbi investeerimisotsuste planeerimiskindlust. Siiski jääb veel näha, kuidas läbipaistvusnõudeid, ELi-üleseid mittediskrimineerimiseeskirju ja turvaspetsifikatsioone edasises regulatiivses protsessis konkreetselt rakendatakse – ja kuidas uus ELi vastavusstruktuur praktikas toimib.
Tarbija vaatenurgast peaks 5G ja fiiberoptilise tehnoloogia laienemine ideaalis viima stabiilsete ja usaldusväärsete võrkudeni, eriti Saksamaal, kus levialas endiselt esineb lünki. Suurte võrguoperaatorite õiguskindlus ja investeerimisstiimulid taristu laiendamiseks toovad tarbijatele kasu, samas kui väiksemad pakkujad võiksid samuti kasu saada ühtsematest tururegulatsioonidest.
Konkurentsi ja innovatsiooni võimalused ja riskid
See õigusakt kujundab ELi digitaalse taristu raamistiku põhjalikult ümber, ilma et see kohe uusi kulusid tekitaks – see on pingelise avaliku sektori eelarve tõttu teretulnud uudis. Ühtne Euroopa regulatiivne raamistik võiks vähendada riikide ebakindlust ja kaotada piiriülesed erinevused, mis võib potentsiaalselt alandada ettevõtete tehingukulusid.
Sellegipoolest tuleks Euroopa Komisjoni DNA raamistikus tehtud algatusse suhtuda ettevaatlikult. Senised läbirääkimised näitavad, et Brüssel kavatseb jätta endale õiguse sekkuda hinnastruktuuridesse, juurdepääsukohustustesse ja ohutusnõuetesse. See võib viia uue bürokraatia loomiseni, mis sekkub sügavalt investeerimisprotsessidesse, soosib väljakujunenud suurettevõtteid ja välistab uute konkurentide turule sisenemise.
Lisaks võib sageduste jaotamise tsentraliseeritud koordineerimine ELi tasandil piirata konkurentsi, kui olemasolevad turuosalised saavad poliitilistest sidemetest ebaproportsionaalselt kasu. Kas regulatiivne raamistik muutub turule sisenemise takistuseks või aitab see tegelikult stimuleerida innovatsiooni ELi majanduses, jääb veel näha.
Autori kohta:
Thomas Kolbe, lõpetanud majandusteadlane, on töötanud üle 25 aasta ajakirjaniku ja meediaprodutsendina erinevate tööstusharude ja äriliitude klientidele. Kirjanikuna keskendub ta majandusprotsessidele ja vaatleb geopoliitilisi sündmusi kapitaliturgude vaatenurgast. Tema publikatsioonid järgivad filosoofiat, mis seab kesksele kohale inimesed ja nende enesemääramisõiguse.
