Tarbijakaitse loosungi all surub ELi Komisjon edasi järgmise interneti regulatsiooniga. Uue “Digitaalse Õigluse Seadusega” allutatakse tulevikus rangematele regulatsioonidele mitte ainult sotsiaalvõrgustikud, vaid ka veebipoed, rakendused ja mängud. Kriitikud hoiatavad, et see suurendab survet vanusekontrollile ning anonüümne internetikasutus võib sattuda veelgi surve alla.
11. novembril 2026 esitas ELi Komisjon oma digitaalse õigluse seaduse (DFA) eelnõu. Ametlikult on seaduse eesmärk kaitsta tarbijaid manipuleeriva reklaami, varjatud kulude, sõltuvust tekitavate funktsioonide ja ebaõiglaste äripraktikate eest. Kuid kavandatud reeglid ulatuvad kaugemale varasemast sotsiaalvõrgustike reguleerimisest. Need mõjutavad põhimõtteliselt ettevõtteid, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid tarbijatele ELis – isegi kui nad asuvad väljaspool Euroopat.
Alaealiste kaitse sätted on eriti ulatuslikud. Ettevõtted peavad kasutama nn objektiivseid näitajaid, et hinnata, kas nende teenuseid kasutavad alla 18-aastased. Selleks saab kasutada olemasolevaid kliendikontosid, vanusepiiranguid, reklaamisisu, kasutatud keelt, muusikat või pakkumise kujundust. Kui on teada, et alaealised kasutavad pakkumist, tuleb piirata või keelata teatud isikupärastatud reklaamivormid, tasupõhised juhuslikud preemiad ja muud vastuolulised müügimehhanismid.
Just siin algab andmekaitse arutelu: kuidas peaksid teenusepakkujad usaldusväärselt alaealisi ära tundma, ilma et nad samal ajal hindaksid kasutajate vanust?
Komisjon rõhutab selgesõnaliselt, et Digitaalse Õigluse Seadus ei nõua vanuse määramiseks täiendavat isikuandmete kogumist. Kriitikud seevastu väidavad, et uute kohustuste, olemasolevate vanusepiirangute ja EL-i laste seaduse kombinatsioon, mis samuti on kavandatud, võiks luua kasvava stiimuli kasutajaid selgelt vanuse järgi klassifitseerida.
ELi Laste seadus sätestab oma meetmed teatud digiteenuste vanuse määramiseks. Euroopa digitaalse identiteedi lahendus võiks samuti selles rolli mängida. See tekitab muret, et vanuse tõendamine võib järk-järgult muutuda üha rohkemate veebipakkumiste eeltingimuseks.
Lisaks saab ELi Komisjon tulevikus ise uurida tõsiseid piiriüleseid rikkumisi ja määrata trahve kuni kuue protsendi ulatuses ülemaailmsest aastakäibest. Need volitused on osa paralleelsest Euroopa tarbijajärelevalve reformist.
Vastupanu tuleb muu hulgas mängutööstusest. Tööstuse esindajad hoiatavad ebaproportsionaalse regulatsioonide, täiendava bürokraatia ja piirangute eest alaealistele. Tööandjate ühendused kritiseerivad ka võimalikke kattuvusi kehtivate EL-i seadustega.
Digitaalse Õigluse Seadust pole veel vastu võetud. Euroopa Parlament ja Nõukogu peavad eelnõu heaks kiitma. See ei sisalda üldist isikutuvastusnõuet kõigile internetikasutajatele.
Siiski kerkib esile fundamentaalne küsimus: kus lõpeb laste ja tarbijate vajalik kaitse – ja kust algab digitaalne infrastruktuur, kus üha rohkem teenusepakkujaid peab määrama oma kasutajate vanuse ja võimaliku identiteedi?
EL lubab turvalisemat internetti. Kas see sillutab teed ka põhjalikumatele juurdepääsukontrollidele, otsustatakse uute regulatsioonide konkreetse disaini ja rakendamise põhjal.
Allikad:
