Avaleht Eesti Edmond Penu: MIKS KOHALIKUD OMAVALITSUSED KEELDUVAD TUULIKUTE PLANEERIMISEL LOODUS JA ELUKESKKONDA KESKKONNAMÕJUDE...

Edmond Penu: MIKS KOHALIKUD OMAVALITSUSED KEELDUVAD TUULIKUTE PLANEERIMISEL LOODUS JA ELUKESKKONDA KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISEST HINDAMISEST?

MIKS TUULIKUÄRIMEHED KARDAVAD KESKKONNAUURINGUTE TEGEMIST KUI TULD? KUIDAS JA MILLISEID TEID KASUTADES SAAVUTATAKSE OMAVALITSUSJUHTIDE NÕUSOLEK KESKKONNAUURINGUTEST KEELDUMISEKS?
Samal ajal kui keskkonnamõju võib olla väga oluline? Selleks, et igasuguseid mõjusid tervisele ja keskkonnale ennetada või leevendada, hinnatakse selliste tegevuste mõju juba tegevusi kavandades ehk enne projekteerimist ja detailset planeerimist.
Mis on keskkonnamõju hindamine?
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik tööriist, mida kasutatakse tööstuse ning suuremahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, (tuulikud, päikesepargid, raadatud mets jne) tegevuslubade väljastamisel.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine, terviseuuringute tegemine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste leidmine.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda erinevaid mõjusid, millel on erinev ulatus ja olulisus. Keskkonnamõju hindamine tegeleb vaid selliste mõjudega, mis võivad olla väga olulised elukeskkonna säilimise osas.
NB! Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada pöördumatuid muutusi,
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS)
Kuva: lugege ka tuulikulabade juures kasutatud epoksiidis leiduva bisfenool-A kohta, miks ei tohi vana tehnoloogia baasil ehitatud tuulikulabasid elukeskkonnas kasutada ja veel vähem neid maha matta.
Foto kirjeldus ei ole saadaval.
Meie paljukiidetud “kliimaeksperdid” räägivad kui ühest suust tarbijateadlikuse tõstmise vajadusest, rääkimata olulistest asjadest ja mõjudest inimese tervisele ning elukeskkonnale. Keeldudes samal ajal keskkonnamõjude hindamisest, solvates kohalike elanikke, kui viimased julgevad ebameeldivaid küsimusi esitada nende enda tulevikku ja elukeskkonda puudutavatel teemadel.
Kas teile on räägitud, et tuulikutes kasutatakse lühisolukordade vältimiseks väga mürgist gaasi?
Kui täna aetakse näpuga järge CO2 emissiooni osas siis tähelepanuta on jäetud gaas nimega SF6, (väävelheksafluoriid) mis laguneb alles 3000 aastaga ja on 26000 korda süsinikuheitest CO2 võimsam ja on seega supper kliimatapja!
Taggeschau raport:
Tuuleturbiinides, trahvodes ja paljudes muudes kõrgepingeseadmetes kasutatakse ülimürgist gaasi CF6 ja sealt lekib see keskkonda. Uuringud näitavad, et Saksamaast ongi saanud Euroopa suurim saastaja.
Te räägite siin midagi rohepöörde vajadusest, energia ja kliimakavast ajal kui vanadest ja ka uutest tuuleturbiinidest lekib endiselt üheks tugevaimaks kasvuhoonegaasiks tunnistatud kemikaali?
Õhumõõtmised Saksamaal on tuvastanud, et riik on üliohtliku aine – väävelheksafluoriidi (SF6) – osas Euroopa suurim saastaja. Saksamaa omab tuuleturbiinide kasutamisel liidri kohta Euroopas, seetõttu on teadlaste sõnul erakordselt kõrge SF6 sisaldus õhus peamine probleem!
Tuulikute paigaldusel on oluline kasutada üha rohkem alajaamasid ja kõrgepinge lülitusi, kus tuleb mängu taas ohtlik gaas CF6.
Kliimamuutuste paneeli ekspertide sõnul on SF6 supper kliimatapja, kuna see ühend on kliimale 26 087 korda kahjulikum kasvuhoonegaas, kui seda on CO2. Väävelheksafluoriid on gaas, mida suured tööstusettevõtted peavad möödapääsmatult täiuslikuks isolaatoriks. Kuigi see on paljudes teistes tootmissektorites lausa keelatud, kasutatakse seda ikkagi laialdaselt tuuleturbiinide ning alajaamade elektroonilistes võimsuslülitusseadmetes. Sobilik on ta kasutamiseks seadmetes, mida tuleb kasutada kitsastes ruumioludes, kõrgustes kuhu inimene ei pääse, sh näiteks tuuleturbiinides, sest see gaas tagab seal suurepärase elektri isolatsiooni.
Saksa meediaväljaande „Taggeschau“ raporti kohaselt kulub SF6- e atmosfääris lagunemiseks ja inertseks muutumiseks rohkem kui 3000 aastat!
1997. aastal nägi Kyoto protokoll ette, et SF6 heitkoguseid tuleb kõvasti piirata. Järk-järgult on seda ülimürgist ainet ka kasutuselt kõrvaldama hakatud, kuid see on endiselt lubatud elektrilistes jaotusseadmetes, selles valdkonnas pole hetkel ka mingeid juriidilisi piiranguid, arvestades tänast peavoolu suunda.
Selle asemel võtsid tööstus ja tuulikuärimehed vabatahtliku kohustuse vähendada SF6 kasutamist, pruukides seda suletud süsteemides endiselt edasi ning jättes selle kasutamisvajaduse lõppedes – neutraliseerimata, see paisatakse lihtsalt õhku.
1998. aasta kohustus nägi ette seda, et ettevõtted registreerivad ja peavad aruandlust, kui palju nad SF6-te kasutavad ja neutraliseerivad. Kuid mis on tegelikus? Saksamaa rikub seda tingimust massiliselt, mida kinnitavad atmosfääri mõõtmiste tulemused. „Taggeschau“ sõnul on teadlased teatanud, et SF6 tase on koguni 50% kõrgem, kui elektroonikatööstuse esitatud praegused heitkoguste andmed võimaldaksid. See on tõend, tuuleturbiinide ülimast kahjulikusest keskkonnale, ainuüksi Saksamaa eraldab väävelheksafluoriidi oluliselt rohkem, kui seda aruandlus näitab.
SF6 ei ole ohtlik mitte ainult kliimale, vaid ka inimesele, kuna see takistab süsihappegaasi väljahingamist. Need, kes SF6 sisse hingavad, võivad kannatada nn süsinikdioksiidi narkoosi spndroomi all. Tugev mürgistus tekitab hingamise seiskumise.
Samuti ei vastuta tootjaettevõtted tuulikute utiliseerimise eest. Paljude riikide näitel tekivad neist räämas ja roostes tuulikute surnuaiad, mida siis lõpuks maksumaksja raha eest loodusesse matma asutakse.
Puudub kontroll toodete nõuetekohase utiliseerimise tagamiseks!
Ettevõtted matmiskohustuse vältimiseks kuulutavad välja pankroti.
Ärihuvide ja kasumi teenimise nimel eiratakse kõiki norme ja nii on palju kiirem ja odavam viis lasta kemikaalidel lihtsalt keskkonda hajuda.
Euroopa Liit plaanib gaasi keelustada alles 2030. aastal, sellest ka see tohutu surve praegu ilma keskkonnauuringuid tegemata tuuleparkide rajamiseks merre ja maismaale!
/Edmond Penu, ERK/Facebook

KOMMENTAARID PUUDUVAD

Exit mobile version