Iga eesti inimene on kuulnud poliitikute suust ning lugenud peavoolumeediast raudkindlaid, samas erapoolikult põhjendatud väiteid, et e-hääletus on igati turvaline, usaldusväärne ning mis peamine, äge viis valimistel osaleda. Samas polda teistes riikides peale Venemaa ning Venezuela selles sugugi nii veendunud. Mõni aeg tagasi leidsid meie põhjanaabrid soomlased elektroonilise hääletuse plusse ja miinuseid vaagides, et negatiivne pool kaalub positiivse üle ning Soome riik peaks jääma senise ajaloos läbi proovitud paberhääletuse juurde. Äsja saabus sarnane hinnang ka leedukatelt.
Leedu ei saa endale lubada ebausaldusväärset hääletust.
E-valimiste turvalisuse tuvastamiseks läbi viidud põhjaliku uuringu andmetega tutvumise järel, teatas peaminister Ingrida Šimonytė, et Leedus ei saa e-hääletamist kasutusele võtta, kuna pole tagatud saja protsendiline turvalisus. Šimonytė lisas ajakirjanikele antud briifingul, et katsed e-hääletamise vallas kujutaksid endast ohtu demokraatiale.
Leedu keskvalimiskomisjon möönab, et riigil on võimekus e-hääletamise käivitamiseks, kuid seda ei tohi rakendada enne sotsiaalsete ja tehnoloogiliste riskide täielikku kõrvaldamist. Peaminister Šimonytė hinnangul oleks see võimalik alles kauges tulevikus, kui siiski. „Usun, et see on tulevaste põlvkondade küsimus,” selgitas peaminister ja lisas, et peamine väljakutse on tagada andmete turvalisus, ent mis veelgi tähtsam, hääletussaladus. Leedu valitsuse hinnangul on hetkel halb aeg e-valimiste korraldamiseks ka seetõttu, et demokraatlikud riigid on jõudude sihikul, mis kasutavad infosüsteeme kaose tekitamiseks, andmete varastamiseks ning tulemuste võltsimiseks.
Kui Eestis räägitakse, kuidas e-hääletus toob valima neid, kes paberhäälketusel ei osaleks, siis Leedus läbi viidud uuring möönab, et e-hääletamine ei mõjuta valimisaktiivsust.
Kokkuvõttes leiti Leedu riigi poolt läbiviidud e-hääletamise teostatavusuuringus, et e-hääletamise projekti rakendamine toob rohkem riske kui kasu. Otseste ohtudena tuuakse välja geopoliitiline olukord ja valimiste legitiimsuse kaotus küberrünnaku korral. Samuti nähakse olulise riskifaktorina demokraatiale avalikkuse usaldamatust riigivõimu, ametiasutuste ja infosüsteemide vastu, mida põhjustavad võimalikud vead ning valmiste salastatuse nõude rikkumised.
Ka kaasaegseim tehnoloogia ei taga e-hääletuse usaldusväärsust.
Uuringu teostajate hinnangul võimaldavad tehnoloogilised riskid hääletusandmete lekkimist ja moonutamist isegi kõige kaasaegsemate krüpteerimistehnoloogiate korral.
Selline on siis Leedu riigi seisukoht meil taevani kiidetud e-hääletuse suhtes. Ent Kaja Kallase juhitud valitsus ning reformisekt ütlevad selle peale kindlasti: “Loll uhuu-jutt suhu tagasi! Eesti e-hääletus on maailma demokraatlikeim ning kui ülejäänud arengupeetusega riigid ei taha seda kui haavatavat ning valimste olemust moonutavat võimalust kasutusele võtta, on see nende probleem. Edasi ebausaldusväärse e-hääletuse abil Reformierakonna ainuvõimu kindlustamisele!”
Leedu ei saa endale lubada ebausaldusväärset hääletust.
E-valimiste turvalisuse tuvastamiseks läbi viidud põhjaliku uuringu andmetega tutvumise järel, teatas peaminister Ingrida Šimonytė, et Leedus ei saa e-hääletamist kasutusele võtta, kuna pole tagatud saja protsendiline turvalisus. Šimonytė lisas ajakirjanikele antud briifingul, et katsed e-hääletamise vallas kujutaksid endast ohtu demokraatiale.
Leedu keskvalimiskomisjon möönab, et riigil on võimekus e-hääletamise käivitamiseks, kuid seda ei tohi rakendada enne sotsiaalsete ja tehnoloogiliste riskide täielikku kõrvaldamist. Peaminister Šimonytė hinnangul oleks see võimalik alles kauges tulevikus, kui siiski. „Usun, et see on tulevaste põlvkondade küsimus,” selgitas peaminister ja lisas, et peamine väljakutse on tagada andmete turvalisus, ent mis veelgi tähtsam, hääletussaladus. Leedu valitsuse hinnangul on hetkel halb aeg e-valimiste korraldamiseks ka seetõttu, et demokraatlikud riigid on jõudude sihikul, mis kasutavad infosüsteeme kaose tekitamiseks, andmete varastamiseks ning tulemuste võltsimiseks.
Kui Eestis räägitakse, kuidas e-hääletus toob valima neid, kes paberhäälketusel ei osaleks, siis Leedus läbi viidud uuring möönab, et e-hääletamine ei mõjuta valimisaktiivsust.
Kokkuvõttes leiti Leedu riigi poolt läbiviidud e-hääletamise teostatavusuuringus, et e-hääletamise projekti rakendamine toob rohkem riske kui kasu. Otseste ohtudena tuuakse välja geopoliitiline olukord ja valimiste legitiimsuse kaotus küberrünnaku korral. Samuti nähakse olulise riskifaktorina demokraatiale avalikkuse usaldamatust riigivõimu, ametiasutuste ja infosüsteemide vastu, mida põhjustavad võimalikud vead ning valmiste salastatuse nõude rikkumised.
Ka kaasaegseim tehnoloogia ei taga e-hääletuse usaldusväärsust.
Uuringu teostajate hinnangul võimaldavad tehnoloogilised riskid hääletusandmete lekkimist ja moonutamist isegi kõige kaasaegsemate krüpteerimistehnoloogiate korral.
Selline on siis Leedu riigi seisukoht meil taevani kiidetud e-hääletuse suhtes. Ent Kaja Kallase juhitud valitsus ning reformisekt ütlevad selle peale kindlasti: “Loll uhuu-jutt suhu tagasi! Eesti e-hääletus on maailma demokraatlikeim ning kui ülejäänud arengupeetusega riigid ei taha seda kui haavatavat ning valimste olemust moonutavat võimalust kasutusele võtta, on see nende probleem. Edasi ebausaldusväärse e-hääletuse abil Reformierakonna ainuvõimu kindlustamisele!”
Vsevolod Jürgenson
Kas nt rahvatervisetööstuse abiga vm moel rahvamasside füüsilise sandistamise, inimeste röövimise eesmärgil kehtestatud maksude jms kaudu nende abituks massiks tampimine käsikäes igapäevase psühholoogilise töötlemisega ja sedasi ärakangutatud inimeste Eestist lahkuma sundimine valesti hääletajatest lahti saamiseks kapos jm jõustruktuurides tegutseva pätijõugu vahendusel, mis Eestis juba vähemalt 5 aastat mingil algsel kujul just sedasi paistab piiritagusel juhtimisel edukalt toimivat, on kuidagi 100% turvaline valimissüsteem?
Või oleks mõistlikum riigivõimu kaaperdajatel selles suunas tegutsemise motivatsioon maha keerata ja lasta ka n-ö uusküüditatutel välismaalt usaldusväärselt hääletada oma kodumaa poliitikas sõna sekka ütlemise võimaldamiseks kogukonna abiga kohapeal, kes ametnikkonna usaldamise asemel kas välismaalt vm keerulisest olukorrast hääletades valimiste salajasuse tagamiseks ehk sedeli ja kinnituse krüpteerimiseks oma kohapealses kogukonnas kellegagi salasõna jagavad edastamiseks nt pabersedelile tavalises kohapealses valimisjaoskonnas ning seega nt kapo kaabakate väljapressimise märklauaks võivad sattuda?
Ega pätijõukude riigivõimu juurest eemale tõrjumine pole kunagi sajaprotsendiliselt turvaline tegevus olnud. Ja selles suhtes ei jää meie ahvid nt USA omadele sugugi alla, et töö valitseva poliitjõugu võimu põlistamiseks lojaalset valijaskonda lisava massilise immigratsiooni ja kellegi autoritaarsete huvide mõttes valesti hääletajaist üht- või teistmoodi lahtisaamise kallal paistab käivat avalikkuse eest varjatult nii kuis vähegi võimalik ja seda eriti just viimasel 5 aastal. Võimul olijaile sobiva valijaskonna lisandumine on paremini jälgitav ja see on nii Eestis kui USAs paari viimase aastaga suurusjärgus 10% valimisealisest elanikkonnast, mis ei ole ju teab, mis tagasihoidlik tulemus.