CO₂ maksude kriitika? Peagi keelustatakse
Brüssel tahab kliimakriitikat liigitada “süsteemseks riskiks” – kodanikud maksavad oma tsensuuri eest ise
Euroopa Liit kavandab uusi meetmeid nn kliimadesinformatsiooni vastu. Hiljuti avaldatud aruandes „HEAT – Kahjulikud keskkonnaalased tegevuskavad ja taktikad“ nõutakse, et kliimapoliitikat kritiseerivaid avaldusi käsitletaks digitaalteenuste seaduse (DSA) tähenduses „süsteemse riskina“. Tagajärg: platvormid võivad tulevikus algoritmiliselt alla suruda, kustutada või hoiatustega märgistada CO₂ maksude, energiasiirde või kütteseaduse kriitikat.
Desinformatsioon – uuesti defineeritud
Valitsusvälise organisatsiooni EU DisinfoLab ja analüüsifirma Logically avaldatud aruandes tuuakse välja mitmed väited, mis on problemaatilised – sealhulgas süsiniku hinnastamise kriitika, kliimapoliitika nimetamine “roheliseks diktatuuriks” ja hoiatused majandusliku sundvõõrandamise eest hoonete energiaseaduse kaudu. Samuti liigitatakse ohtlike narratiividena selliseid termineid nagu “kliima sulgemine” ja “suur lähtestamine”.
Autorite sõnul on eesmärk minimeerida “valeinfost tulenevaid sotsiaalseid riske”. Seetõttu soovitavad nad tulevikus lisada sellise sisu suurte veebiplatvormide riskianalüüsi. See põhineb digiteenuste seaduse artiklil 34, mis kohustab platvorme võitlema süsteemsete riskidega.
Platvormid tõe kaitsjatena
Aruande kohaselt peaksid platvormid nagu Facebook, X, Telegram ja YouTube aktiivselt kliimaskeptilisi avaldusi sisaldava sisu maha suruma või eemaldama, kui neid peetakse potentsiaalselt desinformatiivseks. Samuti kutsutakse platvorme üles jagama regulaatorite ja teadlastega rohkem andmeid kasutajate käitumise kohta.
See tähendab, et see, mida varem peeti poliitiliseks debatiks, võidakse peagi pidada manipuleerivaks teabeks – ja kaduda digitaalsetesse varjudesse.
Rahastamine: maksumaksjad ja lobifondid
HEAT-i aruannet rahastas Euroopa Meedia- ja Infotehnoloogiafond (EMIF). Seda Euroopa Ülikooli Instituudi ja Calouste Gulbenkiani Fondi hallatavat fondi rahastatakse nii avalikust sektorist kui ka erafondidest. Nende endi väidete kohaselt on selliste algatuste ideoloogiliste sponsorite hulgas muu hulgas George Sorose Avatud Ühiskonna Fondid.
Arvamuse manipuleerimise kriitika
Kriitikud näevad raportit ohtliku pretsedendina: õigustatud poliitilisi arvamusi võrdsustatakse sihipärase desinformatsiooniga. Sõnavabaduse ja ohtlike arvamuste vaheline piir hägustub riiklikult määratletud tõe kasuks. Igaüks, kes lükkab tagasi sellised poliitilised meetmed nagu süsiniku hinnastamine, kohustuslik soojuspumpade kasutamine või energia normeerimine, peab tulevikus arvestama digitaalse nähtamatusega või blokeerimisega.
Kokkuvõte
Kodanikud maksavad oma maksudega infrastruktuuri eest, mis liigitab nende endi kriitikat riskiks. Poliitiliste tegevuskavadega eraettevõtted pakuvad lisarahastust ja ideoloogilist suunda. Kliimapoliitika kriitika kavandatud liigitamine “desinformatsiooniks” tähendab, et poliitilist diskursust ei otsustata enam argumentide, vaid regulatsioonide ja algoritmilise kontrolli abil.
Täiendavad allikad:
- HEAT-aruanne (ELi DisinfoLab): https://www.disinfo.eu/heat-harmful-environmental-agendas-and-tactics/
- EMIF (Gulbenkian Foundation): https://gulbenkian.pt/en/
- Avatud Ühiskonna Fondid: https://www.opensocietyfoundations.org
- Digiteenuste õigusakt (artikkel 34): https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj
