Avaleht Esileht Blinken Bombshell: “Ukrainast saab NATO liige”

Blinken Bombshell: “Ukrainast saab NATO liige”

Uuendus(16:00ET): Välisminister Antony Blinken loobus äsja ultraprovokatiivsest pommiplahvatuse avaldusest, mis on kindel, et riivab Moskvat veelgi. Ta ütles ajakirjanikele neljapäeval Brüsselis, kus välisministrid kohtuvad, et valmistuda alliansi aastakoosolekuks juulis: “Ukrainast saab NATO liigeMeie eesmärk tippkohtumisel on aidata ehitada silda selle liikmeskonnani.”

Kohtumisel tähistatakse 75 aasta möödumist liidu loomisest. Peasekretär Jens Stoltenberg üritab samal ajal panna kõiki 32 liiget pühenduma Ukraina pikaajalisele sõjalisele rahastamisele 100 miljardi dollari ulatuses viie aasta jooksul. Ta loodab, et juulikuisel kohtumisel jõutakse lõplikule kokkuleppele, hoolimata praegustest pausidest nagu Ungari.

Nagu The Hill on märkinud: “NATO liitlased leppisid 2023. aastal Leedus Vilniuses toimunud tippkohtumisel kokku, et Ukraina võib NATOga liituda, kui teatud tingimused on täidetud, kuid tekitasid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja Balti liitlaste kriitikat selle eest, et nad ei seadnud konkreetseid eesmärke ja ajakava Kiievi liitumiseks alliansiga.”

Kremli jaoks on need võitlussõnad. Hetkel, mil Ukraina väed lahinguväljal halvasti käituvad, on Blinken lihtsalt asjatult rohkem kütust tulle valanud, mis järgneb president Macronile, kes tõstatab võimaluse saata Lääne väed Ukrainasse.

Vahepeal oli Rep. Lee esialgne kindel vastus …

* * *

NATO liikmed on kokku leppinud, et hakkavad Ukrainale pikaajalist sõjalist toetust planeerima, kuid viimane näitaja kinnitab nii eskaleerumist Venemaaga kui ka seda, et sõda venib veel võib-olla veel aastaid.

Kolmapäeval teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et liitlased on “nõustunud edasi liikuma NATO suurema rolli planeerimisega julgeolekuabi ja väljaõppe koordineerimisel”. Kuid see saab ikkagi olema ülesmäge lahing, et saada mõned “võõristavamad” liikmed pardale.

AFP kaudu

Ta ütles ka, et Ukraina valitsusel ja sõjaväel on endiselt “kiireloomulised vajadused” ning et “igasugusel viivitusel toetuse andmisel on tagajärjed lahinguväljale, nagu me räägime”.

“Me peame tagama Ukrainale pikas perspektiivis usaldusväärse ja prognoositava julgeolekuabi, et me toetuksime vähem vabatahtlikele panustele ja rohkem NATO kohustustele, vähem lühiajalistele pakkumistele ja rohkem mitmeaastastele lubadustele,” ütles Stoltenberg. “Põhjus, miks me seda teeme, on olukord Ukraina lahinguväljal. See on tõsine … Me näeme, kuidas Venemaa surub ja me näeme, kuidas nad üritavad seda sõda võita, lihtsalt oodates meid.”

Stoltenbergi sõnad tulid päev pärast seda, kui ta avalikustas 100 miljardi dollari suuruse viieaastase Ukraina fondi, mille ta seejärel kolmapäeval kohtudes alliansi välisministritele esitas.

See on mõeldud nii lõhe sulgemiseks pärast seda, kui vabariiklased on USA kongressis Bideni pakutud 60 miljardit dollarit stiliseerinud, kui ka tulevikus ootus Trumpi võimalikule võidule pärast novembrit.

Stoltenberg ütles, et lõplik otsus 100 miljardi dollari suuruse fondi kohta tehakse juulis toimuval NATO liikmesriikide juhtide tippkohtumisel; suureks takistuseks on aga vajaliku konsensuse saavutamine 32 liikme vahel,

Ungari on juba teatanud oma “vastuseisust NATO koordineeriva rolli suurendamisele relvatarnetes ja Ukraina vägede koolitamisel, keeldudes osalemast planeerimises, operatsioonides või rahastamises”, selgub välisministeeriumi avaldusest.

Seega on Brüssel järjekordses võitluses oma teedrajava Ungari liikmesriigiga, mida juhib Viktor Orban, kes on ikka ja jälle lubanud tagasi lükata kõik meetmed, mis võiksid sillutada Venemaaga WW3-le eskaleerumise teed.

Kuid Stoltenberg püüab juba Budapesti hirme rahustada ja pardale tuua. “See, mida me arutame, ei ole NATO sõjaline kohalolek Ukrainas. Me arutame, kuidas me saame koordineerida ja pakkuda Ukrainale toetust väljastpoolt Ukrainat, nagu seda teevad NATO liitlased,” ütles Stoltenberg. “Ja nüüd, kui me alustame planeerimist, olen kindel, et suudame tegeleda ka Ungari tõstatatud probleemidega ja leida viisi, kuidas saaksime üksmeelele jõuda.”

Exit mobile version