Autoriks Dave DeCamp AntiWar.com-i kaudu,
Bideni administratsioon valmistub võimaluseks, et Ukraina kauaoodatud vasturünnak läbi kukub, vahendas Politico eelmisel esmaspäeval.
Väidetavalt USA ei usu, et Ukraina saaks oma vasturünnakuga, mis peaks algama kevadel, ühtegi olulist territooriumi tagasi võita.
Politico hinnangul ei oota ka praegusemad hinnangud Ukrainalt erilist edu. Kaks Bideni administratsiooni ametnikku ütlesid, et nad ei usu, et Kiievil on Hersoni ja Zaporižžja oblastis võimalik Venemaa maismaasilda Krimmi katkestada.
Aruandes öeldakse, et USA luureandmed “näitavad, et Ukrainal pole lihtsalt võimet tõrjuda Vene vägesid sealt, kus nad olid sügavalt juurdunud”. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles märtsis, et tema väed vajavad enne vastupealetungi alustamist rohkem lääne relvi.
Eeldatakse, et administratsiooni kritiseerivad kullid, kes usuvad, et Biden pole Ukrainale piisavalt relvi andnud, samuti need, kes on kutsunud USAd üles pingutama diplomaatia poole. USA on mures ka selle pärast, et paljud tema Euroopa liitlased pooldavad läbirääkimisi sõdivate poolte vahel, kui Ukraina pealetung ebaõnnestub.
Pärast seda, kui Venemaa 24.veebruaril 2022 Ukrainasse tungis, on administratsioon rahukõnelusi heidutanud ja astunud hiljuti vastu relvarahu ideele Ukrainas. Administratsioon on jätnud Zelenski otsustada, millal rahuläbirääkimisi pidada ja ta väidab endiselt, et need ei saa toimuda enne, kui Venemaa on tõrjutud kogu tema kontrollitavalt territooriumilt, sealhulgas Krimmist.
Nüüd aga arutletakse Politico andmetel administratsiooniametnike seas selle üle, kuidas veenda Ukrainat leppima tagasihoidlikumate eesmärkidega ja nõustuma ajutise relvarahuga. Kiievi võimalikud stiimulid hõlmavad Ukrainale NATO-laadsete julgeolekugarantiide andmist ja suuremat sõjalist abi.
USA plaani probleem seisneb selles, et Venemaa on andnud märku, et ei lepi külmutatud konfliktiga ja on teatanud, et suudab oma sõjaeesmärke saavutada vaid sõjaliste vahenditega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas hiljuti, et Moskva üks peamisi prioriteete on Kiievi NATOst eemal hoidmine pärast seda, kui NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Ukraina “õige koht” on alliansis.
Vene invasiooni algusaegadel pidasid Venemaa ja Ukraina ametiisikud rahuläbirääkimisi ning Moskva esmane nõue oli Ukraina neutraalsus. Nüüd aga kaotab Kiiev palju rohkem, kuna Venemaa säilitab igasuguse asustuse, peab hõlmama ka Donbassi ning Hersoni ja Zaporižži oblastite annekteeritud alade Venemaa territooriumina tunnustamist.