Kliimamuutuste algatused on föderaalvalitsuse otseste investeeringute ja stiimulite keskmes.
Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.
Contact us: [email protected]
Eesti Eest!
Austraalia töövalitsus jäljendab teiste demokraatlike riikide samme sekkuda otse oma majandusse, et luua “suveräänsed” rohelise energia tarneahelad ja kohalik tootmine.
Peaminister Anthony Albanese kavatseb avalikustada tuleviku made in Australia seaduse, mis hõlmab maksumaksjate toetatud stiimuleid riigi arenenud tootmise ja puhta energia tööstuse toetamiseks.
“Peame olema selle kümnendi majandusliku tegelikkuse suhtes selged ja tunnistama, et mäng on muutunud – ja valitsuse roll peab arenema. Valitsus peab olema strateegilisem, kogenum ja konstruktiivsem panustaja,” ütleb ta 11. aprillil Brisbane’is Queenslandi meediaklubis.
“Me peame olema valmis loobuma vanadest ortodoksiatest ja tõmbama uusi hoobasid riiklike huvide edendamiseks,” ütleb ta, põhjendades valitsuse rolli majanduses suurema rolli mängimist.
Peaminister tsiteerib Ameerika Ühendriikide samme inflatsiooni vähendamise seaduse ja CHIPS-seaduse, Euroopa Liidu majandusliku julgeoleku strateegia, Jaapani majandusliku julgeoleku edendamise seaduse ja Lõuna-Korea riikliku julgeolekustrateegiaga.
Kõik need hõlmavad valitsuse investeeringuid, maksusoodustusi ja stiimuleid, mis on suunatud elutähtsatele tööstusharudele.
PM ütleb, et asi pole ideoloogias
See nihe annab märku ka katsest eemalduda klassikalise liberaalse või vabaturumajanduse traditsioonilistest ideedest, kus ametiasutused püüavad mängida majanduses piiratud rolli ja võimaldavad eraettevõtetel (väikestel ja suurtel ettevõtetel) majanduskasvu edendada ning otsustada, millistesse tööstusharudesse ja tehnoloogiatesse tasub investeerida.
Kuid peaminister mängib ka selle nurga alt välja, öeldes, et samm ei tähenda “ideoloogiat, vaid võimalusi – ja kiireloomulisust”.
Hr Albanese ütles, et viimasel kümnendil, nimelt kliimamuutuste tõuke tõttu, on toimunud “fundamentaalne nihe” selles, kuidas riigid “oma majandust struktureerivad”.
“Muutus, mis on sama oluline kui tööstusrevolutsioon või inforevolutsioon – ning kiirem ja laiaulatuslikum kui mõlemad,” ütleb ta.
Sarnaselt Bideni administratsiooniga toetab Albanese valitsus AAP andmetel taastuvenergia sektori arengut, sealhulgas vesinikku, rohelisi metalle, päikeseenergiat ja tekkivaid taastuvaid energiaallikaid.
“Selle eesmärk on anda Austraalia ettevõtetele, Austraalia kogukondadele ja Austraalia inimestele kõik võimalused sellest hetkest kasu saada,” ütleb ta.
Teade tuleb kuu aega föderaalsest eelarvest ja varivarahoidja Angus Taylor on öelnud, et programm teeb elukalliduse vähendamiseks vähe.
“Te ei lahenda elukalliduse kriisi, visates raskelt teenitud maksumaksjate raha ringi,” ütles ta Nine’s Today programmile.
Hiina ja roheline energia
Esialgu käsitletakse teadaandes tõenäoliselt kahte eesmärki: Austraalia tootmise kaugus Hiina tarneahelatest ja annab täiendava tõuke kodumaisele taastuvenergia sektorile.
Hiina ettevõtted domineerivad praegu taastuvenergiasektori tarneahelates, kusjuures Hiina kontrollib üle 70 protsendi maailma kriitilise tähtsusega mineraalide tootmisest – see on tuuleturbiinide, akude ja päikesepaneelide tootmise oluline koostisosa.
Samal ajal on USA kommentaatorid kritiseerinud samme, mille eesmärk on suunata maksumaksja raha taastuvatesse energiaallikatesse.
Continental Economicsi president Jonathan Lesser ütles, et Bideni inflatsiooni vähendamise seadus pakkus taastuvenergiaettevõtetele miljardeid stiimuleid, selle asemel, et võimaldada eraturul välja töötada, kuidas tööstust elujõuliseks muuta.
“Enamik tuule- ja päikeseenergiaprojekte saavad taotleda vähemalt 30 protsenti ITC-d, lisaks on neil õigus saada täiendavat 10-protsendilist krediiti, kui projektid tuginevad komponentide kodumaisele tootmisele.”
“Mida suuremad on kulud, seda suuremad on toetused. Kuigi tuule ja päikese pooldajad väidavad endiselt, et kulud langevad, on tegelikkus vastupidine. Eriti avamere tuuleenergia arendajad soovivad varem sõlmitud lepingud uuesti läbi rääkida.”