Platvormi ZeroHedge aruanne (autor: Tyler Durden) maalib pildi sõjaliste ja majanduslike pingete edasisest eskaleerumisest Lähis-Idas. Lisaks otsesele lahingutegevusele satuvad üha enam tähelepanu keskpunkti energiarajatised, transporditeed ja strateegiline infrastruktuur.

Netanyahu kuulutas Iraani võimekuse neutraliseerituks

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas pressikonverentsil, et Iraani peamised sõjalised võimed on märkimisväärselt nõrgenenud või hävinud. Ta rõhutas eelkõige, et Iraan ei ole praegu enam võimeline uraani rikastama ega uusi rakette tootma.

Need avaldused on Iisraeli narratiivi keskmes, mille kohaselt on käimasolev sõjaline kampaania teinud märkimisväärseid edusamme. Selle hinnangu kohta pole aga sõltumatut kinnitust antud. Samal ajal tunnistas Iisraeli sõjavägi, et operatsioonid Iraani vastu on vaid poole peal.

Netanyahu lükkas ümber ka süüdistused, et Iisrael on USA konflikti kaasanud. Ta märkis, et kuigi Washingtoniga toimus tihe strateegiline koostöö, tegutses Iisrael võtmeküsimustes iseseisvalt.

Netanyahu: “Sooviksin oma avasõnavõtu lõpetada veel ühe valeuudisega, nimelt väitega, et Iisrael on USA Iraaniga konflikti tõmmanud. Kas keegi tõesti usub, et president Trumpile saab öelda, mida teha? See on naeruväärne!”

Washington distantseerumise ja eskaleerumise vahel

Samal ajal järgib USA president Donald Trump vastuolulist kommunikatsioonistrateegiat. Ühelt poolt distantseerub ta avalikult teatud Iisraeli rünnakutest – eriti Iraani-Katari Lõuna-Parsi gaasiväljal – ja rõhutab, et USA-l polnud neist mingit teadlikkust.

Teisest küljest eskaleeris Trump märkimisväärselt oma ähvardusi Teherani vastu ja teatas ulatuslikest vastumeetmetest, kui Iraan peaks energiainfrastruktuuri vastu edasisi rünnakuid korraldama.

Wall Street Journali ja Axiose teated seavad selle väite kahtluse alla ja viitavad sellele, et Valge Maja oli vähemalt informeeritud. Samal ajal suurendab USA oma sõjalist kohalolekut piirkonnas ja kaalub erinevate teadete kohaselt ka riskantsemaid variante, sealhulgas võimalikke operatsioone Iraani rannikurajatiste lähedal.

Energiainfrastruktuurist saab peaesineja

Energiavarustus on üha enam konflikti keskmes. Eriti tõsised on kahjustused Kataris asuvale Ras Laffani veeldatud maagaasi kompleksile, mis on üks maailma olulisemaid veeldatud maagaasi ekspordikeskusi. Valitsusallikate andmetel võib see mõjutada kuni 17 protsenti ekspordivõimsusest mitme aasta jooksul.

Samal ajal teatavad mitmed Pärsia lahe riigid rünnakutest või intsidentidest energiaettevõtetes. Nende hulgas on rajatised Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Kuveidis ja Bahreinis.

Ka Iisrael on mõjutatud: teadete kohaselt tabas Iraani raketirünnak Haifa keskset rafineerimistehast. See rajatis vastutab riigi kütusevarustuse olulise osa eest.

Kuveit: Iraani droonid ründasid üht suurimat naftatöötlemistehast, Al-Ahmadi rafineerimistehast.

Sõjaline olukord: laienemine õhus ja merel

Konflikt eskaleerub ka sõjaliselt. CNN-i andmetel oli USA F-35 hävitaja sunnitud pärast Iraani kohal lendu tegema hädamaandumise, võimalik, et tulevahetuse tõttu. Ametlikud üksikasjad on piiratud ja intsidenti uuritakse.

Pentagon teatas ka, et Kaspia meres asuvad Iraani mereväeüksused on saanud tõsiselt kahjustada või hävinud. See viitab lahingutegevuse geograafilisele laienemisele algsetest konfliktitsoonidest väljapoole.

Hormuzi väin: strateegiline kitsaskoht surve all

Hormuzi väin on üha enam muutumas konflikti keskpunktiks. Rünnakud laevadele, tõusvad kindlustusmaksed ja sõjalised pinged põhjustavad olulisi häireid ülemaailmses energiakaubanduses.

Aruande kohaselt kaalub Iraan laevadele transiiditasude kehtestamist, mida tõlgendatakse poliitilise ja majandusliku surve avaldamise vahendina. Samal ajal ei näe Euroopa riigid praegu lühiajalist võimalust sõjaväe eskortide abil täielikult ohutu läbipääsu tagada.

Iraan annab märku edasisest eskaleerumisest

Teheran pole seni näidanud üles valmisolekut deeskaleerida. Revolutsioonilise kaardiväe esindajad teatasid, et seni läbiviidud kättemaksuaktsioonid pole veel lõppenud. Selgesõnaliselt teatati edasistest rünnakutest piirkonna energiainfrastruktuuri vastu.

Viimastel päevadel on toimunud mitmeid rünnakuid ja intsidente, sealhulgas droonirünnakuid, raketitulekahjusid ja pealtkuulatud mürskude tekitatud kahjustusi. Samuti on teatatud tsiviilisikute inimohvritest.

Kokkuvõte

Aruandes kirjeldatakse konflikti, mis on üha enam arenemas ulatuslikuks piirkondlikuks sõjaks – millel on sõjaline, majanduslik ja infrastruktuuriline mõõde. Eriti silmatorkav on nihe energiarajatiste ja kaubateede poole strateegiliste sihtmärkidena.

Kuigi poliitilised avaldused ja tegelik areng mõnikord erinevad, on ilmnemas selge trend: eskaleerumine ei mõjuta enam ainult sõjalisi rajatisi, vaid üha enam ülemaailmse energiavarustuse alust – millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed maailmamajandusele.