EL algatab uue sammu vanuse kontrollimiseks digitaalse ID abil ja uurib tehnoloogiahiiglasi digitaalteenuste seaduse alusel
Kohustuslik vanuse kontrollimine tähistab vaikset, kuid seismilist sammu digitaalse identiteedi suunas internetiühenduse hinnana.
Euroopa Komisjon laiendab oma jõupingutusi vanuse kontrollimise tagamiseks veebis ja teatud digitaalsele sisule juurdepääsu piiramiseks digiteenuste seaduse alusel.
See viimane etapp on suunatud nii suurimatele tehnoloogiaettevõtetele kui ka paljudele väiksematele platvormidele kogu ELis.
Komisjonilt on ametlikud taotlused Snapile, Google’ile, Apple’ile ja YouTube’ile, milles nõutakse üksikasju selle kohta, kuidas need platvormid takistavad alaealistel juurdepääsu sisule, mida komisjon peab kahjulikuks või ebaseaduslikuks. See hõlmab sisu, mis on seotud e-sigarettide, narkootikumide ja söömishäiretega. Snapchatil on palutud selgitada, kuidas ta hoiab alla 13-aastased kasutajad platvormist eemal.
Apple’i App Store’i ja Google Play’i vanusepiirangute ja turvameetmete kohta rakenduste allalaadimisel küsitakse.
YouTube peab selgitama oma vanusekontrolli tööriistade kasutamist ja seda, kuidas tema soovitusalgoritmid noortele vaatajatele mõeldud sisu käsitlevad.
Digitaalmajanduse volinik Henna Virkkunen ütles Taani digitaalministrite kohtumisel, kus arutati laste veebipõhist kaitset: „Kui alaealised kasutavad veebiteenuseid, tuleb tagada väga kõrgetasemeline privaatsus, turvalisus ja kaitse.“
Paralleelselt nende taotlustega on komisjon avaldanud oma ELi-ülese vanuse kontrollimise raamistiku teise versiooni.
Süsteem tutvustab rakendust, mille kasutajad peavad oma seadmetesse installima. Selle rakenduse abil läbivad kasutajad ühekordse isikusamasuse kontrollimise ametlike dokumentide abil. Pärast kontrollimist saavad nad nn anonüümse vanusetõendi, mille saab seejärel esitada veebiplatvormidele piiratud teenustele juurdepääsuks.
Kuigi vanuse kontrollimise protsess on loodud nii, et korduva isikut tõendava dokumendi vajadus kaoks, nõuab see siiski esmast isikusamasuse kontrollimist isikut tõendava dokumendiga. See seob vanusepiiranguga sisule juurdepääsu digitaalse isikut tõendava dokumendiga.
Valitud ELi liikmesriikide, platvormide ja kasutajate osalusel on juba käimas pilootprojektid. Komisjon loodab, et esimesed seda mudelit kasutavad rakendused on saadaval 2026. aasta alguses.
Lisaks suurte tehnoloogiaettevõtete jälgimisele karmistab komisjon ka väiksemate teenuste osutajate suhtes rakendatavaid õiguskaitsemeetmeid.
Euroopa Digiteenuste Nõukogu töörühm teeb koostööd riikide ametiasutustega, et teha kindlaks, millised platvormid võivad lastele suuremat ohtu kujutada. Samuti valmistab töörühm ette ühiseid vahendeid õiguskaitse toetamiseks kõigis ELi riikides.
Poliitilisel tasandil loob komisjon uue nõuandeorgani, mis keskendub alaealiste veebikogemuse parandamisele, eriti sotsiaalvõrgustikes.
Kuigi neid meetmeid esitletakse kaitsemeetmetena, viitavad need laiemale liikumisele kohustusliku isikusamasuse kontrollimise suunas kui eeltingimusele veebiteenustele juurdepääsuks.
Liikumine tekitab jätkuvat muret privaatsuse, andmeturbe ja ID-põhise internetiühenduse normaliseerimise pikaajaliste tagajärgede pärast.
