Siiski on veel üks asi, millel tuleb pidevalt silma peal hoida. Kuigi meie liikumise niinimetatud tegevuskava on täpne ning tema lõplikud eesmärgid täiesti õigesti kirjeldatud, tuleb arvestada võimalusega, et erineval ajal võivad inimesed nende sõnastusi erinevalt mõista ja seetõttu tuleb mõnda mõtet kohandada ning viia ajaga vastavusse. See on kohutav tegevus, sest lammutatakse midagi, mis peaks olema kindel kui kalju ning see, mis asemele pannakse ei pruugi olla parem ega selgemini mõistetav vaid võib pigem suurendada segadust ja tuua kaasa üha uusi vaidlusteemasid. Sellisel juhul tuleb kaaluda, mis on parem. Kas uus õnnestunud sõnastus, mis võib põhjustada vaidlusi liikumise sees või endine, mis ei ole küll oma vormilt nii selge ent mis tagab liikumise rahu ning ühtekuuluvustunde. Kogemused näitavad, et teine pakutud võimalus on parem.
Nii arutles Landsberg am Lechi kindlusvangla üks kuulsamatest kinnipeetavatest euroopalike väärtuste üle, oma raamatus “Minu võitlus”.
Ajaloo õpikunäide masside pimestatud imetluse pälvimisest ning sellele järgnenud demoniseerimisest. Igikestev võitlus hea ja kurja vahel mille tulemus pole tõsiseltvõetavam teadmisest selle kohta, kas popkorn on ohutu või mitte.
/Hannes Võrno/
