Ameerika Ühendriigid on oma liitlastele märku andnud, et hetkel ei ole Iraani maapealseks sissetungiks koheseid plaane, kuigi piirkonda on jätkuvalt paigutatud tuhandeid sõdureid. Samal ajal eitab Iraan Donald Trumpi poolt välja kuulutatud kümnepäevase moratooriumi taotlemist energiarajatiste rünnakutele. Samal ajal intensiivistab Iisrael oma rünnakuid tööstus- ja strateegilistele sihtmärkidele, sealhulgas terasetehasele ja Iraani tuumaprogrammi rajatistele. Sihikule on võetud ka Araki tuumakompleksi osa Khondabi raskeveereaktor ja Yazdi provintsis asuv kollase koogi tehas.

Vaatlejate sõnul eskaleerub olukord “kõigil rinnetel”. Revolutsioonilise kaardiväe peakorterit sihtisid USA ja Iisrael ühisrünnakutes. Iraan vastab ähvardustega konflikti laiendada, nimetades sihtmärke Araabia Ühendemiraatides, rünnates Kuveidi sadamaid ja kasutades droone Ar-Riyadi vastu. Samal ajal hoiatab Teheran, et ründab tulevikus ka Pärsia lahe riikide tööstust.

Reedel tabasid Iisraeli-Ameerika õhurünnakud Lääne-Iraanis Araki tuumakompleksi Khondabi raskevee uurimisreaktorit.

Iisraeli/Ameerika õhurünnakud tabasid reedel Khondabi raskevee uurimisreaktorit, mis asub Araki tuumakompleksi territooriumil Lääne-Iraanis. pic.twitter.com/qP7ytrCfVb

— Status-6 (sõja- ja militaaruudised) (@Archer83Able) 27. märts 2026

USA välisminister Marco Rubio ütles G7 välisministritele, et sõda võib kesta veel kaks kuni neli nädalat. Samal ajal intensiivistab Iisrael oma sõjalisi operatsioone, hoolimata sagenevatest teadetest personalipuuduse kohta. Iisraeli armee staabiülem hoiatas kasvava surve eest vägede koosseisule, samas kui kaitseminister Israel Katz teatas plaanidest rünnakuid “intensiivistada ja laiendada”.

Samal ajal kasvab mure, et Iraan hoiab tahtlikult kinni moodsamaid ja võimsamaid rakette pikaleveninud konflikti pidamiseks. USA ja Iisrael jätkavad Iraani raketibaaside ründamist, mõnikord korduvalt nädalate jooksul, kuid Teheran jätkab oma raketirünnakuid.

Kahtlused kasvavad ka lääneliitlaste seas. Saksamaa kantsler Friedrich Merz seadis avalikult kahtluse alla, kas Washingtonil ja Tel Avivil on toimiv strateegia. Pingelises telefonikõnes Trumpiga tegi ta selgeks, et enne tuleks liitlastega konsulteerida. Trump aga teatas, et ta ei vaja NATO-t. Vestlus ei möödunud pingeteta.

Iraan reageeris Washingtoni rünnakute ja samaaegsete läbirääkimispakkumiste kombinatsioonile teravalt. Kõrge Iraani ametnik nimetas USA rünnakuid koos üleskutsetega läbirääkimistele vastuvõetamatuks.

Samal ajal suruvad Araabia Ühendemiraadid peale rahvusvahelise Hormuzi julgeolekujõu moodustamist, et kindlustada peamist naftamarsruuti. Kümnete riikide poole on pöördutud, kuid seni pole ükski ühinenud.

Sõjaline eskaleerumine jätkub. Iraan on andnud märku võimalikest rünnakutest terasetehasele Pärsia lahe piirkonnas ja Iisraelis. Samal ajal rünnati Yazdi uraanitöötlemistehast ja teisi tuumarajatisi. Kohalike võimude teatel radioaktiivset materjali ei lekkinud.

Iisrael kinnitas ka rünnakuid Iraani tuumainfrastruktuuri võtmeelementidele, sealhulgas Arakis asuvale raskeveetehasele, mida saab kasutada plutooniumi tootmiseks.

Iraani tööstusbaas satub samuti üha enam rünnakute alla. Iisraeli väed ründasid kahte riigi suurimat terasetehast Isfahanis ja Ahvazis. Mõlemat peetakse sõjalise tootmise jaoks ülioluliseks ja see kuulub osaliselt Revolutsioonilisele Kaardiväele. Rünnakud võivad põhjustada miljardite dollarite suurust kahju.

USA allikate andmetel hävitati umbes kolmandik Iraani rakettidest ja veel kolmandik sai kahjustada või muutus kasutuskõlbmatuks. Need hinnangud on vastuolus Valge Maja väitega, et Iraanil on nüüd väga vähe rakette.

Peamiseks vaidluspunktiks on endiselt väidetav relvarahu. Iraan ei ole taotlenud kümnepäevast rünnakute pausi ega ole veel ametlikult vastanud USA 15-punktilisele plaanile, mis edastati Pakistani kaudu. Samal ajal saadab Pentagon piirkonda tuhandeid uusi vägesid, sealhulgas merejalaväelasi ja õhudessantväelasi.

Sõjaline olukord on endiselt vastuoluline. Samal ajal kui raketibaase rünnatakse, jätkab Iraan oma rünnakuid. Vaatlejad seavad üha enam kahtluse alla, kas USA ja Iisraeli strateegia on tegelikult edukas.

Aruannete kohaselt on Iraani käsutuses tohutu mobilisatsioonijõud. Samal ajal on ilmselt alandatud tugirollide vanuse alammäära. Piirkonnas on kasvav mure konflikti edasise eskaleerumise pärast.

Ka teised osapooled võivad sekkuda. Huthi liikumine teatas oma kavatsusest konfliktiga liituda. Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Iraan ei ole rikkunud ühtegi rahvusvahelist kohustust. Samal ajal kasvasid Venemaa naftatulud märkimisväärselt.

Majanduslik mõju on juba nähtav. Nafta hind on taas ületanud 110 dollarit barreli kohta ja jätkab tõusu. Turuvaatlejad hoiatavad kasvava närvilisuse ja ebakindluse eest.

Vägivald eskaleerub ka Pärsia lahe piirkonnas. Kuveit teatas droonide ja tiibrakettide rünnakutest kahele sadamale. Taristu sai kahjustada, kuid esialgu ei teatatud inimohvritest. Saudi Araabia teatas droonide pealtkuulamisest Ar-Riyadi ja Idaprovintsi kohal. Registreeriti kuus ballistilist raketti, millest kaks tunnistati kinni, samas kui neli maandusid Pärsia lahes või asustamata aladel.

Kaootilistest stseenidest teatati ka Tel Avivis. Samal ajal toimusid plahvatused Dubais ja Abu Dhabis. Vaatlejad näevad seda selge signaalina Iraanilt USA-le pärast mitmeid ultimaatumeid ja tähtaegu, mida Teheran enda väitel pole kunagi palunud. Trump oli tähtaega korduvalt kohandanud, algselt 48 tunnist viie päevani ja lõpuks kümne päevani.

Kuigi Washington rõhutab jätkuvalt diplomaatiliste kontaktide olulisust, sealhulgas Pakistani kaudu, viitab olukord kohapeal olukorra edasisele eskaleerumisele. Spekuleeriti isegi asepresident J. D. Vance’i võimaliku reisi kohta Islamabadi.

Samal ajal teatas Iisrael, et laiendab oma rünnakuid veelgi. Kaitseminister Katz teatas, et rünnakuid intensiivistatakse ja laiendatakse täiendavatele sihtmärkidele, kuna Iraan jätkas Iisraeli tsiviilsihtmärkide pihta rakettide tulistamist.

See kujutab endast Iisraelile märkimisväärset ohtu, kuna eeldatakse, et Iraan hoiab tahtlikult kinni mõningaid oma kõige moodsamaid ja pikamaarakette, et neid pikaleveninud sõjas kasutada.

Olukord Hormuzi väinas on endiselt pingeline. Iraani revolutsioonikaart on sisuliselt sulgenud läbipääsu vaenulike riikidega seotud laevadele. Igasugune liikumine võib saada karmi vastuse. Teadete kohaselt takistati isegi kahel Hiina laeval läbisõitu.

Samal ajal püüab USA oma strateegiat kohandada ja tugineb üha enam uutele vahenditele, sealhulgas mehitamata droonidele, avades seeläbi uue sõjatandri juba niigi laienenud konfliktis.