Euroopa Liit on komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni otsesel juhtimisel loomas täiesti uut luureüksust – see areng tekitab rahutust isegi Brüsselis. Ametlikult on selle eesmärk aidata „riiklikelt teenistustelt saadud teavet paremini kasutada“. Mitteametlikult viitab kõik enneolematule võimu koondumisele: komisjon loob oma luureteenistuse – ilma demokraatliku aruteluta, selge järelevalveta ja liikmesriikide nõusolekuta.
Luureteenistus ELi masinaruumis
Kavandatud üksus peaks asuma komisjoni sekretariaadis – täpselt seal, kus kõik poliitilised niidid kokku saavad. Von der Leyen kavatseb värvata ametnikke riiklikest teenistustest või neid lähetada. Neile antakse ülesandeks teabe, analüüside ja operatiivhinnangute kogumine.
Lihtsamalt öeldes: komisjon saab esimest korda otsese juurdepääsu Euroopa luureteabele, mis on sõltumatu olemasolevatest struktuuridest.
Vastupanu ELi diplomaatialt
See samm kohtab Euroopa välisteenistuse (EEAS) märkimisväärset vastuseisu. Aastaid on EEAS majutanud Intceni, ELi ametlikku luureteenistust, mis on seni keskendunud peamiselt tehnilistele ülesannetele: riskianalüüsidele, olukorraaruannetele ja terrorihoiatustele.
Uus üksus ähvardab Intceni välja tõrjuda, selle funktsioone dubleerida või lihtsalt võimult ilma jätta. Diplomaadid nimetavad seda juba “variluureteenistuseks” – struktuuriks, mis tegutseb väljaspool kehtestatud julgeolekuarhitektuuri.
Luureagentuur ilma avaliku järelevalveta
Plahvatusohtlik:
- Õiguslikku alust pole.
- puudub järelevalvemehhanism
- Ükski parlament pole seda üksust seni kontrollinud.
Kes seda üksust juhib?
Keegi ei tea.
Ei Financial Times ega Reuters osanud juhti nimetada. Ametlikud allikad väidavad vaid, et kontseptsioon on “veel väljatöötamisel”.
Teisisõnu, luureagentuur alustab oma tööd enne, kui on selge, kes on üldse vastutav.
USA lahkumine ettekäändena – selle tulemusel võimu koondumine
Põhjendus on järgmine:
- Ukraina sõda
- Venemaa hübriidrünnakud
- Donald Trumpi ähvardused NATOt eirata
Kuid samal ajal kui Washington oma prioriteete muudab, ei ehita EL üles keerukat sõjalist autonoomiat, vaid pigem poliitilist luureteenistust komisjoni otsese kontrolli all.
Von der Leyen on juba:
- asutati „Julgeolekukolledž“,
- EL-i relvaprogrammid käivitati
- Kaitsevolitused anti üle Brüsselile
- algatas IRIS² satelliidivõrgu.
Samm-sammult on tekkimas midagi, mis oli varem mõeldamatu:
iseseisev Euroopa julgeolekuaparaat – tsentraliseeritud, tehniliselt võimas ja vaevu demokraatiasse põimitud.
Miks see on ohtlik
EL ei ole rahvusriik, föderaalriik ega sõjaline liit. Selle institutsiooniline struktuur on loodud võimu jagamiseks, mitte koondamiseks. Aga just see praegu toimubki.
Luureteenistus, mis ei allu mitte parlamendile, vaid komisjonile, oleks:
- poliitiliselt kontrollitav,
- läbipaistmatu
- mitte vastutustundlik,
- Komisjoni presidendi, mitte liikmesriikide tegevuskava tööriist.
Ka ajastus on murettekitav:
samal ajal ehitab EL üles „demokraatia kilpi“ – tsensuuri- ja teabekontrollikeskust niinimetatud „desinformatsiooni“ vastu. Koos loovad need kaks elementi – luureteenistused ja tõeministeerium – arhitektuuri, mida muidu leidub täiesti erinevates poliitilistes süsteemides.
Oluline küsimus
Kui komisjon saab nüüd oma luureteenistuse,
kes hakkab kontrollima ELi võimsaimat jõudu?
Kes auditeerib selle tööd?
Kes kaitseb kodanikuõigusi ja riikide suveräänsust?
Ja miks seda struktuuri vaikselt ehitatakse – ilma parlamentaarse aruteluta, ilma avaliku selgituseta?
Kokkuvõte: Euroopa on teelahkmel
Tekkimas on ELi-ülene julgeolekuaparaat, mis pole ei valitud ega ka täielikult legitiimne. Ja samal ajal kui riiklikud teenistused kõhklevad juba tundlike andmete jagamisel Brüsseliga, loob komisjon endale uusi volitusi – ilma selge läbipaistvuse, kontrollimehhanismide ja määratletud piirideta.
Keskne küsimus on:
kas see on samm Euroopa suveräänsuse suunas – või bürokraatliku julgeolekumasina algus ilma demokraatliku kontrolli ja tasakaaluta?
Vastus sellele küsimusele määrab, millise EL-i me lähiaastatel saame:
riikide liidu – või teenuste liidu.
