Autor Savannah Hulsey Pointer kaudu Epoch Times,
2024. aasta presidendivalimistel rakendatakse esmakordselt 2022.aasta muudatust seadustes, mis reguleerivad võimu üleandmist haldusasutuste vahel.
5. novembri valimiste ja 20. jaanuari 2025, järgmise presidendi ametisseastumise vahel on 77 päeva, mille jooksul valitud president valmistab oma administratsiooni ette president Joe Bidenilt üle võtma.
Lahkuva administratsiooni ja ootava valitsuse vahelised tülid on aastakümneid olnud suures osas draamavabad ning neid on reguleeritud 1963. aasta presidendi üleminekuseaduses loetletud reeglitega.
Sel aastal jõustub valimisloenduse reformi seadus, mis tagab, et viis päeva pärast valimisi hakkab võitjakandidaadi meeskond (või mõlemad kandidaadid, kui võitja pole veel välja selgitatud) valmistuma Valgeks Majaks.
Kui osariigi seadusega ei ole määratud muud asutust, määratakse seadusega kubernerid peamisteks ametnikeks, kes vastutavad osariigi presidendivalijate tunnistuste esitamise eest. Pakkudes valijatega seotud küsimuste kiirendatud kohtulikku läbivaatamist, tagab see, et kongress saab luua valijate lõpliku nimekirja.
Asepresidendi osalemine valijate häälte lugemises on uues seaduses määratletud puhtalt tseremoniaalsena ja talle ei anta mingit õigust häältelugemist kuidagi mõjutada. Samuti vähendab see väljakutsete võimalust, tõstes kongressi vastuväidete künnise viiendikule igast kojast. Varem oli vaja ühte liiget mõlemast kojast, et esitada vastuväide valijale või valijate nimekirjale.
Lisaks peab üldteenuste administratsioon (GSA) nüüd andma mõlemale kandidaadile raha juhul, kui kandidaat ei võta oma kandidatuuri viie päeva jooksul pärast valimisi tagasi. See muudatus mõjutab presidendi üleminekuprotsessi. GSA katkestab ebaõnnestunud kampaania rahastamise, kui tulemused on selgunud.
Eduka kandidaadi esmane ülesanne on omandada teadmisi agentuuri praeguste missioonide, poliitika ja käimasolevate projektide kohta ning alustada täitevvõimu poliitiliste ametikohtade täitmise protsessi, alates kabineti sekretäridest kuni pressiassistentideni.
Uut meeskonda juhendavad karjäärijuhid ja lahkuva administratsiooni määratud isikud, kes aitavad kaasa valitsuse käivitamisele. Samuti annavad nad teavet olulistes küsimustes ja hõlbustavad uurimisi. Korrapärane üleminek on pikka aega sõltunud ressursside liikumisest.
Viivitused tekkisid pärast 2020. aasta presidendivalimisi, kui president Donald Trump seadis kahtluse alla valimistulemuste kehtivuse, nagu neist teatati. Kuna Trump vaidlustas tulemused kohtus, lükkus ülemineku algus valimispäevalt 3. novembril 2020 edasi 23. novembrile.
GSA toonane juht Emily Murphy vaatas üle 1963. aasta üleminekuseaduse ja jõudis järeldusele, et tal puudub seaduslik volitus võitja väljaselgitamiseks ning Bideni administratsioonile ülemineku rahastamise ja koostöö alustamiseks.
Nädalaid pärast valimisi saatis Murphy Bidenile kinnituskirja ja alustas üleminekuprotsessi pärast seda, kui Trumpi jõupingutused tulemuste vaidlustamiseks olid võtmeosariikides kokku varisenud.
Vastavalt GSA suunistele uute eeskirjade kohta kõrvaldatakse muudatusega pikad viivitused ja öeldakse, et “GSA kinnitav “tuvastamine” ei ole enam ülemineku tugiteenuste saamise eeltingimus.
Kuid uus seadus näeb ette ka föderaalse toetuse ja koostöö mõlemale kandidaadile ülemineku algatamiseks. On öeldud, et selline toetus peaks kestma seni, kuni “olulised õiguslikud väljakutsed”, mis võivad mõjutada valimistulemusi, on “oluliselt lahendatud” või kuni iga osariigi valijad kogunevad detsembris, et ametlikult valida valimiskolleegiumi võitja.
Selle mandaadi alusel võivad Trump ja asepresident Kamala Harris leida end nädalaid rivaalitsevaid administratsioone moodustamas.
2022. aasta detsembris võeti vastu presidendi ülemineku seaduse valimisloenduse reformi ja presidendi ülemineku parandamise muudatus.
Sama aasta 3. augustil toimunud valimisloenduse seadust käsitleval komisjoni kuulamisel ütles senaator Joe Manchin (I-W.Va.): “Me kõik olime seal 6. jaanuaril … Meil on kohustus [ja] vastutus tagada, et see enam kunagi ei korduks.” Manchin viitas sündmustele 6. jaanuaril 2021, kui meeleavaldajad rikkusid USA Kapitooliumi, kui kongress luges valimishääli.
Senaator Susan Collins (R-Maine) ütles oma tunnistuses: “Viimasest kuuest presidendivalimisest neljal on valimisloenduse seaduse valimishäälte lugemise protsessi kuritarvitatud mõlema partei liikmete kergemeelsete vastuväidetega. Kuid 6. jaanuaril toimunud Kapitooliumi vägivaldne rikkumine näitas, kui kiireloomuline oli vajadus reformi järele.”
Senaator Ted Cruz (R-Texas) oli seaduseelnõu vastu, öeldes pressiteates: “See eelnõu on halb eelnõu. … See on halb poliitika ja see on halb demokraatiale. Eelnõus on tõsiseid põhiseaduslikke küsimusi. Põhiseaduse teksti artiklis kaks on öeldud: “Iga riik määrab oma seadusandliku kogu määratud viisil teatud arvu valijaid.” See eelnõu on see, et kongress üritab sekkuda osariigi seadusandjate volitustesse seda teha.
