Serbia tähistas reedel NATO Jugoslaavia-vastase agressiooni 24. aastapäeva. Keskne mälestusüritus peeti Somboris, kus 1999. aastal langes esimene pomm ja hukkus esimene Serbia kodanik.
Meeleavaldusel osalesid Serbia president Alexander Vucic, teised ametnikud ja tuhanded kodanikud. Üritusel osales ka Venemaa suursaadik Belgradis Aleksandr Bocan Harchenko.
Serbia töö-, tööhõive-, veteranide ja sotsiaalminister Nikola Selakovic asetas pärja Belgradis Tasmajdani pargis kolmeaastase Milica Rakici ja teiste pommiplahvatuse käigus hukkunud laste mälestusmärgile.
Belgradi assamblee president Nikola Nikodijevic asetas pärja Belgradis Strazevica mäel asuvale memoriaalile, öeldes: “Meie kohus on säilitada ja kasvatada mälestuskultuuri, eelkõige kõigi nende kangelaste jaoks, kes andsid oma elu, et saaksime elada rahus, aga ka kõigi süütute tsiviilisikute jaoks, kes hukkusid.”
Vucic ütles Somboris Püha Jüri väljakule kogunenud suure rahvahulga poole pöördudes, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) agressioon Jugoslaavia vastu 24 aastat tagasi tähistas rahvusvahelise õiguse surma.
“See ei ole ebaoluline bürokraatlik sõnastus, vaid palju enamat,” ütles Vucic.
“Maailmas ei saa juhtuda midagi hullemat, kui see, mida tehti siin, väikese riigiga, mis oli süüdi ainult selles, et ta püüdis ise otsustada ja olla vaba. Sellisena ei meeldinud see võimudele, kes hävitasid vana internatsionaali aastal 1989/90 ja lõi uue, milles ainult neil on kõiges lõplik sõnaõigus,» rääkis Vucic.
Rahvahulgad lehvitasid Püha Jüri väljakul Serbia lippe ja süütasid küünlaid pommiplahvatuste ohvritele, et mälestada õhurünnakutes hukkunuid.
USA suursaadik Belgradis Christopher Hill avaldas lootust, et serblased “jätavad kõrvale oma kaebused”, mille on põhjustanud NATO agressioon. Vucic vastas, et nende kohustus on püüda andestada, kuid nad unustavad alles siis, kui kõik serblased on lakanud olemast.
“Teil ei õnnestu seda riiki murda, see elab edasi,” ütles Vucic.
Jugoslaavia pommirünnakud algasid 24. märtsil 1999 ilma ÜRO Julgeolekunõukogu eelneva loata.
78 päeva kestnud pommitamise ajal nii tsiviil- kui ka sõjaliste sihtmärkide vastu heitsid NATO väed Serbiale 15 tonni vaesestatud uraani pommide ja mürskude kujul, 3500–4000 inimest sai surma ja 10 000 inimest (neist kaks kolmandikku tsiviilisikud) vigastada. Serbia hinnangud. Materiaalne kahju ulatus kuni 100 miljardi dollarini.
