Kokkuvõte
- Iisrael ja USA ründasid Iraanis gaasijuhtme ja jaotusjaama
- Trump kuulutas välja produktiivsed kõnelused Iraaniga ja lükkas sõjalised rünnakud viieks päevaks edasi
- Iraani välisministeerium ja parlamendi spiiker väidavad, et läbirääkimisi pole toimunud , pärast seda, kui Trump ütles, et “räägib Iraani kõrge ametnikuga” ja lubab “jätkata pommitamist”, kui Iraani-läbirääkimised ebaõnnestuvad.
- Trump ütleb, et Hormuzi hakatakse “ühiselt kontrollima”; Venemaa ja Pakistan astuvad esile potentsiaalsete vahendajatena ning suhtlevad Teheraniga; USA ametnikud on CBS Newsile öelnud, et elutähtsa läbipääsu kaudu läbib see vähemalt tosin veealust miini, viidates USA luureandmetele.
- Iisraeli ametniku sõnul ei näe Iisrael sõja peatset lõppu ja plaanib jätkata operatsioone, vältides samal ajal energiavarasid. USA sõnul on Iisrael “rõõmus”.
- Iraan avaldas potentsiaalsete piirkondlike sihtmärkide pika nimekirja: ähvardab, et “kogu piirkond läheb pimedaks”.
- IEA tegevdirektor hoiatab 1970. aastate tasemega naftašokkide eest: “Ükski riik ei ole selle kriisi mõjude eest immuunne, kui ta jätkab selles suunas liikumist.” Venemaa vahendab kõnet Teheraniga.
Turu reaktsioon sel päeval: nafta hind langeb, tootlus langeb, aktsiad tõusevad (kuid kõik on oma äärmuslikest muutustest möödas, kuna skeptitsism kasvab rünnakute jätkudes – mõlemal poolel)
„Turg ärkas potentsiaalselt heade uudiste peale,“ ütles Chris Larkin Morgan Stanleyst E*Trade’ist.
„Kuid mis tahes abikampaania järelmeetmed nõuavad tõenäoliselt käegakatsutavaid järelmeetmeid geopoliitilisel rindel. Me elame endiselt pealkirjadest juhitud turul.“
Relvarahu ennustuste turu tõenäosus 30. aprilliks tõusis esialgu üle 65%, kuid on sellest ajast alates langenud alla 50%…
„On võimatu öelda, kas see annab märku tegelikust edasiminekust sõja mahajätmise suunas või Trumpi „siksakilisest“ tegutsemisest, et võita aega ja takistada nafta hinna tõusu 150 dollari suunas,“ ütles Krishna Guha Evercore’ist.
„See peaks siiski pakkuma vähemalt lühikest intressimäärade langust – võib-olla isegi pikemat.“
FARS: Isfahani rünnakutes tabati gaasiettevõtteid
Öisel ajal ilmusid teated ulatuslikust ja murettekitavast eskaleerumisest, mis tõenäoliselt purustab igasuguse võimaluse väidetavateks rahuläbirääkimisteks: USA-Iisraeli rünnakud esmaspäeval olid väidetavalt suunatud energiaga seotud rajatistele Iraani Isfahani provintsis ja edelaosas asuvas Khorramshahri linnas.
Iisrael ja USA andsid rünnakuid gaasijuhtmele ja gaasijaotusjaamale Iraani edela- ja keskosas, teatas Fars.
Uudisteagentuuri teatel rünnati Isfahanis asuvat gaasijaotusjaama ja Iraagi piiril asuvasse Khorramshahri elektrijaama kulgevat gaasitorustikku. Vigastatutest pole teatatud. Uudisteagentuuri andmetel tekitati materiaalset kahju infrastruktuurile ja külgnevatele elamutele.
Väidetavalt said pihta maagaasi administratsioonihoone ja gaasirõhu reduktsioonijaam ning piirkonnas tekkinud kahjustused mõjutasid ka elamurajoone. Meeldetuletuseks hetkeseisust TASS-i vahendusel:
- 21. märtsil teatas president Donald Trump, et Ühendriigid hävitavad mitu Iraani elektrijaama, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul laevaliiklusele täielikult ei avata. Vastuseks hoiatas Iraani relvajõudude peastaap, et sellise rünnaku korral algatab Iraan vastulöögid USA energia- ja kommunikatsioonitaristu vastu piirkonnas.
- 23. märtsil käskis USA juht Pentagonil Iraani energiainfrastruktuuri ründamine viieks päevaks edasi lükata keset Washingtoni ja Teherani vahelisi “konstruktiivseid kõnelusi”, mida ta nimetas konstruktiivseteks kõnelusteks. Iraan eitas läbirääkimiste pidamist Ameerika Ühendriikidega.
Kohene reaktsioon õlis…
Kõik see annab Iraanile potentsiaali kättemaksuks Pärsia lahe piirkonna objektide vastu, mis võib viia olukorra äkilise eskaleerumiseni.
Trump kahekordistab oma seisukohta ja kinnitab, et läbirääkimisi on peetud, hoolimata Iraani eitustest
Oma viimastes pressikommentaarides kordab president Trump, et USA ja Iraan pidasid viimastel päevadel esialgseid läbirääkimisi, neil olid Iraaniga väga head arutelud ning seetõttu lükati energiarünnakud ajutiselt edasi. Ta kirjeldas, et seekord mõtleb Iraan asja tõsiselt ja tahab kokkuleppele jõuda ning Trump rõhutab: “Loodetavasti saame sellega hakkama.” Samal ajal levivad spekulatsioonid ja teooriad salajaste tagakanalite tehingute kohta.
Allpool on märkus ja teravmeelne tähelepanek Rich Privorotskylt, Goldmani ELi aktsiate teostamise juhilt:
Eskaleerimine deeskaleerimiseks?: Trumpi käitumine viimase 72 tunni jooksul järgib tuttavat mustrit. Reedel plaanib ta “rahustada”… Laupäeval eskaleerub ta äärmusliku ultimaatumini. Annab märku valmisolekust lahkuda ja seejärel maksimeerib oma mõjuvõimu, et saada järeleandmine, mida ta saab võiduna kujutada. Sama stsenaarium nagu Põhja-Koreal aastatel 2017–18, Soleimani 2020, tariifid Hiinale… eskaleerumine, seejärel tähtaja kehtestamine ja seejärel pakkumise tegemine. Probleem on selles, et seekord võib olla raskem. Iraan näeb mustrit tõenäoliselt ega paku lihtsat järeleandmist. Detsentraliseeritud IRGC muudab läbirääkimised struktuurilt keeruliseks. Ja Lääs/Pärsia laht ei aktsepteeri tasakaalu, kus Iraanil on de facto kontroll Hormuzi transiidi üle.
USA vägede staatuse värskendus:
Iraan kinnitab, et ei pea USA-ga läbirääkimisi, “võltsuudised”; IRGC lasi Iisraeli pihta rohkem rakette
Lõpuks ometi väike „selgus“ Iraani riiklikult kõrgelt allikalt: Iraani välisministeeriumi pressiesindaja ütleb IRNA vahendusel, et neil ei ole USA-ga läbirääkimisi peetud. „Viimastel päevadel saatsid sõbralikud riigid sõnumeid, milles viidati USA taotlusele pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kuid Iraan ei vastanud,“ öeldakse avalduses.
Iraani välisministeeriumi pressiesindaja kinnitab, et seisukoht Hormuzi väina ja sõja lõpetamise tingimuste osas ei muutunud, vastavalt IRNA andmetele. Oluline on see, et riigimeedia väidab lisaks, et USA üritas Iraaniga läbirääkimisi pidada vahendajate kaudu. Varem on Iraani ametnikud selgelt öelnud, et nad tahavad oma ründajatele suuremaid kulusid peale suruda. Iraani tagasilükkamise/eitamise otsene kinnitus on märkimisväärne:
IRGC teatas lisaks uutest raketilaskmistest Iisraeli vastu, samal ajal kui FT annab teada edasistest vahenduspüüdlustest: Pakistan astub Trumpi Iraani kriisis vahendajaks.
Küsimus, kas Iisrael tegelikult soovib deeskalatsiooni, jääb avatuks, kuna Iisrael on jätkanud Islamivabariigi ründamist isegi siis, kui Trump kuulutab väidetavat kaudset dialoogi. See oli Trumpi öeldud sõnad varem samal päeval… pehmelt öeldes üllatavad sõnad:
President Trump lükkab ümber Iraani eituse läbirääkimiste kohta, öeldes, et Hormuzi hakatakse ühiselt kontrollima
Trumpi sõnul on USA ja Iraani kõnelustel “peamised üksmeelepunktid”.
President Trump vastas ajakirjanike küsimustele Iraani läbirääkimiste eitamise kohta:
- TRUMP: IRAAN VAJAB PAREMAID SUHTLEMISINIMESI
- TRUMP: IRAAN SOOVIB LEPINGUT SÕLMIDA, MEIE SOOVIME KA LEPINGUT
- TRUMP: Suhtleme Iraaniga tõenäoliselt telefoni teel
- TRUMP: VESTLUS IRAANI TIPPISIKUGA
- TRUMP: ISIK, KELLEGA ME RÄÄGIME, EI OLE IRAANI ÜLEMJUHT
- TRUMP: ME POLE IRAANI ÜLEMMJUHILT KUULNUD
Seejärel selgitas Trump, mida Washington tahab:
- Trump: Me ei taha rikastamist, me tahame ka rikastatud uraani
- TRUMP: ME EI TAHA NÄHA, ET IRAANILE ON TUUMAPOMM JA RELVA
Hormuzi kohta:
- *TRUMP: HORMUZ AVATAKSE PEAB AVAMA, KUI SEE TÖÖTAB
- *TRUMP: Hormuzi väina kontrollitakse ühiselt
Nafta hindade kohta:
*TRUMP: NAFTA HINNAD LANGEVAD NAGU KALJU, KUI LEPING SÕLMITAKSE
Rahastamise kohta:
- TRUMP: 200 MILJARDI DOLLARI SUURUS SÕJALINE RAHASTAMINE OLEKS TORE
Iisrael ei näe sõja peatset lõppu ja plaanib jätkata tegevust, vältides samal ajal energiavarasid, ütles Iisraeli ametnik, kes palus Bloombergil isiklikke asju arutades oma anonüümsust mitte avaldada.
Kahe ametniku sõnul teavitati Iisraeli Trumpi sotsiaalmeedia postitusest ette.
- *TRUMP: ME RÄÄKISIME IISRAELIGA JUST NATUKE AEGA TAGASI
- *TRUMP: IISRAEL ON IRAANI SUHTES MEIL ON VÄGA RAHUL
Fox Businessi andmetel vastas president Trump, et Iraani meedia eitab USA-ga peetud kõnelusi ja vastab, et viimased läbirääkimised toimusid eile õhtul.
Ta ütles, et läbirääkimistel osalesid Steve Witkoff, Jared Kushner ja nende kolleegid, lisades, et kokkuleppele Iraaniga võidakse jõuda viie päeva jooksul või kiiremini. CBS: „Kuna Trumpi administratsioon nõuab Teheranilt Hormuzi väinas vaba kaubandusvoogu, on USA ametnikud CBS Newsile öelnud, et Ameerika luure praeguste hinnangute kohaselt on elutähtsa läbipääsu kaudu läbitud vähemalt tosin veealust miini.“
Venemaa kui potentsiaalne vahendaja
Nagu me teatasime, pidas Iraani välisminister Abbas Araghchi läbirääkimisi Venemaa välisministri Sergei Lavroviga vahetult pärast seda, kui Trump väitis, et Washington ja Teheran peavad dialoogi. Venemaa asus vahendaja positsioonile. Venemaa välisministeerium teatas, et Lavrov kutsus Teherani algatatud üleskutses üles “vaenutegevuse viivitamatule lõpetamisele ja poliitilisele kokkuleppele, mis arvestaks kõigi asjaosaliste, eelkõige Iraani, õigustatud huvidega”.
Omaani välisminister Badr Albusaidi ütles, et konflikt Iraaniga “ei ole nende tekitatud” ja põhjustab juba suuri majanduslikke häireid. “Olenemata teie vaatest Iraanile, see sõda ei ole nende tekitatud,” ütles ta. Ka Ühendkuningriik on Trumpi sõnumile oma arvamuse avaldanud ning peaminister Keir Starmeri pressiesindaja vastas: “Kõik teated produktiivsetest kõnelustest on teretulnud.” Avalduses märgiti: “Oleme alati öelnud, et sõja kiire lahendamine on ülemaailmsetes huvides ja Hormuzi väin tuleb eriti taasavada.”
Iraani riigimeedia kajastab Trumpi taganemisplaane, mis hoiatab USA-d, et nad võivad lihtsalt pommitamist jätkata
President Trump ütles esmaspäeval ajakirjandusele antud intervjuus, et Ühendriigid “jätkavad pommitamist”, kui Iraani-läbirääkimised ebaõnnestuvad.
Iraani välisministeerium tegi selgeks, et Teherani ja Washingtoni vahel “dialoogi” ei toimu, hoolimata president Trumpi esmaspäeva varahommikul kinnitusest, et nädalavahetuse kõnelused olid produktiivsed.
„Jah, piirkondlikel riikidel on algatusi pingete vähendamiseks ja meie vastus neile kõigile on selge: meie ei ole see pool, kes seda sõda alustas, ja kõik need taotlused tuleks edastada Washingtonile,“ ütles ministeerium riikliku ringhäälinguorganisatsiooni IRIB teatel. Lisati, et Trumpi avaldused olid „osa jõupingutustest vähendada energiahindu ja võita aega oma sõjaliste plaanide elluviimiseks“, mis võivad hõlmata Iraani kriitilise tähtsusega Khargi saare okupeerimist või blokeerimist.
Nädalavahetuse suuremad õhurünnakud suunati Iraani õhujõudude Dezfuli õhuväebaasile (Shekari 4) Lääne-Iraanis.
Trump ütles ümber jutuks, et USA ja Iraan pidasid läbirääkimisi Lähis-Ida vaenutegevuse täielikuks ja totaalseks lahendamiseks ning et ta lükkab Iraani elektrijaamade rünnakud viie päeva võrra edasi pärast Teheraniga peetud „produktiivseid vestlusi“. Iraani meedia on käsitlenud Trumpi märkusi taganemisena: „Kartes Iraani vastust, taganes Trump oma 48-tunnisest ultimaatumist,“ teatas IRIB.
Kõigi nende eitamiste keskel tuleb tähele panna üht asja, nagu Nader Itayim X-i postituses märkis:
Iraani meediaväljaannetest on seni mingisuguse vastuse/reaktsiooni avaldanud Fars News ja Tasnim – mõlemat peetakse IRGC-ga tihedates sidemetes olevaks.
Irna ehk IRIB, traditsioonilisemad valitsusega seotud organisatsioonid, pole veel kommentaare andnud.
Pealkirjade keskel on tootlus taas tõusuteel koos naftaga, kuna aktsiad langevad varasemast tõusust…
Kes siis valetab ja kas tõde peitub kuskil pompoossete pealkirjade vahel?
„See tundub väga sarnane Trumpi tariifiplaaniga – edasilükkamine, valikuvõimaluste loomine ja lõpuks samm tagasi,“ ütles Crossbridge Capitali investeerimisjuht Manish Singh.
„Kui külmavereline mõistus peale jääb, võib tulemuseks olla nihe vastasseisu asemel läbirääkimiste poole.“
Nüüd on võtmeküsimuseks see, kuidas Donald Trump Iraani vastust võtab.
„Toon on nüüd optimistlikum. Kuid oleks naiivne eeldada, et olukord lahendatakse nüüd kõigi peamiste võitlejate ja vaenutegevuse ohvrite rahuloluks,“ ütles Bloombergi makrostrateeg Simon White.
„Lisaks on nüüdseks sisse küpsenud kõrgemate energiahindade negatiivsed mõjud. Aktsiate dünaamika jääb jätkuvalt negatiivseks, samas kui ees on veel palju potentsiaalseid lõkse.“
On võimalus, et ta leiab olukorra piinlikuna ja see on turgude jaoks oluline, sest siis kaldub ta suurema tõenäosusega tagasi sõjakama hoiaku juurde.
Iisrael ründas vaid tund pärast seda, kui Trump teatas USA rünnaku peatamisest
Iisrael algatas Iraani vastu uue rünnakulaine umbes tund pärast seda, kui Trump teatas USA rünnakute peatamisest. „Õhuvägi alustas veidi aega tagasi uut rünnakulaine, mis on suunatud Iraani terrorirežiimi infrastruktuurile kogu Teheranis,“ teatas Iisraeli õhuvägi X-ile.
Erinevad teated viitavad sellele, et Iisraeli juhtkond ei võta Trumpi oliivioksa lehvitamisega hästi vastu. „Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Iisraeli kabineti liikmete jaoks on kõik peale eskalatsiooni ja täieliku režiimivahetuse Iraanis katastroof,“ ütleb Iisraeli autor ja ajalehe Haaretz endine kolumnist Akiva Eldar, viidates sellele, kuidas Trumpi teadaannet Iraaniga läbirääkimistest Iisraelis vastu võeti,“ kirjutab Al Jazeera.
„Trumpi läbirääkimiste juurde naasmine tähendab, et Iisrael ei suuda kõrvaldada Iraani tuumaohtu, millest on saanud Netanyahu lipp, tema kuulsuse sümboolika,“ ütles Eldar väljaandele.
Teheranis ja kogu Islamivabariigis on jätkuvalt tõendeid tõsiste kahjustuste ja hävingu kohta:
Vahetult enne Trumpi otsust edasisi rünnakuid edasi lükata ähvardas Teheran laiendada rünnakuid USA ja piirkondliku taristu vastu. Nädalavahetusel hoiatas Iraani sõjaväe pressiesindaja kolonelleitnant Ebrahim Zolfaghari, et Iraan võtab sihikule kogu USA poolt kasutatava kütuse, energia, tehnoloogia ja magestamise taristu piirkonnas, kui tema enda energiaallikad rünnatakse.
Trump lükkab Iraani-vastase sõjalise rünnaku viieks päevaks edasi, viidates produktiivsetele kõnelustele
Turu meeleolu muutus täna hommikul veidi pärast kella 7.00 ET dramaatiliselt optimistlikuks pärast president Trumpi postitust oma TruthSociali uudistevoogu, milles öeldakse, et seoses “väga headele ja produktiivsetele vestlustele” Lähis-Ida vaenutegevuse “täieliku lahendamise” üle lükkab USA “kõik sõjalised rünnakud” Iraani energiainfrastruktuuri vastu viieks päevaks…
Tema enesele seatud ultimaatumi esitamise tähtaja (umbes kell 19.00 ET) ennetähtaegne esitamine on turuosalisi jahmatanud. Iraan ei ole kõnelusi kinnitanud, kuid kui nad seda teevad, on see esimene kord, kui näeme mingitki võimalust sõja lõpetamiseks.
Iraan on korduvalt öelnud, et ei kavatse USA-ga läbirääkimiste laua taha istuda.
Iisraeli ametnikelt pole kommentaare tulnud.
Reaktsioon Trumpi avaldusele – nagu arvata võib – on toornafta hinna järsk langus…
…kuigi ikka veel sõjaeelsest tasemest tunduvalt kõrgemal (kuna kauplejad hindavad endiselt kõrgete energiahindade pikaajalist mõju, isegi kui viimaste pealkirjade järel on leevendust näha)…
…ja aktsiahinnad tõusevad veelgi …
…ikka alla sõjaeelse taseme)…
Mida naftatootjad teadsid?
Võlakirjade ja väärismetallikangide eest pakutakse…
Intressimäärade tõusu ootused on langenud…
TACOd saabusid selle nädala alguses… või on see missioon täidetud?
Iraani ametnikud pole Trumpi avaldust veel kommenteerinud, kuid riigitelevisiooni pealkiri annab tooni: „USA president taandub pärast Iraani otsustavaid ähvardusi.“
Miljardärist riskifondide halduril Dan Loebil olid mõned mõtted…
Kui kaua aega läheb, enne kui Teheran ametlikult kontakti eitab?
Iraani sihtmärkide nimekiri
Esmaspäeval ähvardas Iraani kõrgem kaitsenõukogu paigutada Pärsia lahte „erinevat tüüpi mereväemiine“, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari, teatas Tasnimi. Hoiatus järgnes Trumpi 48-tunnisele tähtajale, mille jooksul Teheran pidi Hormuzi väina täielikult taasavama, mille järel ütles ta, et USA ründab kõiki Iraani elektrijaamu.
„Kogu Pärsia laht on pikaks ajaks Hormuzi väinaga sarnastes tingimustes,“ ütles nõukogu Tasnimi teatel. Lisati, et „mittevaenulikud riigid“ võivad väina läbida „otsese koostöö abil Iraaniga“.
Iraani IRGC-ga seotud Mehr news kirjutas: “Väikseimagi rünnaku korral Iraani Islamivabariigi elektriinfrastruktuurile jääb kogu piirkond pimedaks.” Siin on jagatud sihtmärkide nimekiri:
Saudi Araabia
- Küla (Al-Khobari lähedal): gaasielektrijaam (4000+ MW)
- Ras Tanura (Sharqiya provints): peamine nafta- ja gaasirajatis / elektrienergia infrastruktuur
Araabia Ühendemiraadid
- Barakah (Al Dhafra, Abu Dhabi): tuumaelektrijaam (~5600 MW)
- Jebel Ali (Lõuna-Dubai): gaasienergia ja magestamise kompleks (mitme GW võimsusega)
- Mohammed bin Rashidi päikesepark (Dubai): suuremahuline päikeseenergia projekt
Katar
- Ras Laffan (Põhja-Katar): gaasielektrijaam (üks Katari suurimaid)
- Umm Al Houl (Dohast lõunas): gaasienergia + magestamisjaam (mitme GW võimsusega)
Kuveit
- Al-Zour South: nafta- ja gaasielektrijaam
- Al-Zour North: kombineeritud tsükliga elektrijaam (mitme GW võimsusega)
- Shaqaya energiapark (Lääne-Kuveit): päikese- ja tuuleenergia taastuvenergia kompleks
Riigimeedia avaldas selle graafiku:
Hormuzi kriis võib ületada 1970. aastate naftašoki
…kui peagi mahasõitu ei toimu – nii ütles Rahvusvahelise Energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol. Associated Pressi teatel ütles ta järgmist:
Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht ütles esmaspäeval, et Iraani sõja tõttu seisab maailmamajandus silmitsi “suure, suure ohuga”.
„Ükski riik ei ole selle kriisi mõjude eest immuunne, kui ta jätkab selles suunas liikumist,“ ütles Fatih Birol esmaspäeval Austraalia riiklikus pressiklubis Canberras.
Tema sõnul on Lähis-Ida kriisil olnud naftale halvem mõju kui 1970. aastate kahel naftašokil kokku ja gaasile halvem mõju kui Venemaa-Ukraina sõjal.
Kpleri andmetel on laevaliiklus väina läbides langenud umbes 100 laevalt nädal enne sõda seitsmele. Iraan on USA-Iisraeli pealetungi algusest alates rünnanud mitmeid kaubalaevu, põhjustades tulekahjusid, purustusi ja vähemalt ühe inimese surma ning paigutanud veeteele miine.
Sõda Liibanonis laieneb
Iisraeli teatel hukkus Liibanoni rindel Liibanoni piiri lähedal tsiviilisik, kes suri sõbraliku tule, mitte Hezbollahi rünnaku tagajärjel. Iisraeli sõjaväe teatel hukkus Ofer Moskowitz Lõuna-Liibanoni vägede toetamiseks mõeldud suurtükitule tagajärjel.
Hezbollah oli varem väitnud, et raketirünnak tappis tsiviilisiku Iisraeli linnas Misgav Amis; Iisraeli sõjavägi aga väidab, et uurib, kas nende enda väed olid rünnaku eest vastutavad.
Iisraeli kaitseminister on samal ajal andnud korralduse laiendada sildade ja kodude hävitamist Lõuna-Liibanonis, tekitades muret sügavama ja kindlustatud puhvervööndi pärast. Liibanoni valitsuse andmetel on oma kodudest põgenenud üle miljoni inimese ja üle 1000 on tapetud. Iisraeli ametnikud hoiatasid Lõuna-Liibanoni suurte osade elanikke evakueeruma või seisma silmitsi ohuga, kuna jätkub maapealne operatsioon, mille eesmärk on kaitsta Põhja-Iisraeli kogukondi.
Trumpi-eelsed öised uudised
Ja kuni ootame, vaatame lähemalt globaalseid turge enne Trumpi pealkirja – neid kõiki juhtis järsult languses KOSPI, mis langes 6,5%. Hiina – SHCOMP ja SHPROP olid samuti 350 baaspunkti võrra madalamad, uudisteväljaanded rõhutasid Hiina langust kui protsent globaalsest SKPst. Euroopa hoiab suhteliselt kõrget positsiooni, kuid peamised indeksid langesid ~200 baaspunkti. Kaupade osas jätkab Euroopa gaasi hind langust, tõustes varem 5% 65 dollarini, langedes nüüd 5% 55 dollarini – see on sisuliselt kahekordistunud võrreldes kuu aja taguse ajaga. Toornafta oli stabiilne, kuid tõusis, WTI lähenes 99 dollarile (nüüd 85 dollarit pärast pealkirju…).
Väärismetallid (olid) nõrgad, kulla hind langes 500 baaspunkti võrra 4270 dollarini (läheneb nüüd tasasele tasemele). Selle keerulise võrrandi teine osa on tootlus, kus 10-aastane intressimäär on tõusnud 4,43% (nüüd 4,38%) kõrgeimale tasemele alates juulist, murdes 2026. aasta algusest üle taseme, hoolimata turuootuste kohaselt potentsiaalselt taas lauale kerkivatest täiendavatest intressimäärade langetustest. Dollar järgneb, DXY üle 100 dollari. Bitcoin tasane, kuid lähemal kohalikele madalaimatele tasemetele 68,6 tuhat dollarit (nüüd 71,6 tuhat dollarit). Makromajanduslik kauplemine domineerib tõenäoliselt täna kauplemisel ja hinnaliikumisel, eriti arvestades vaikset mikromajanduslikku tausta täna hommikul. Ainsad andmed on Chicago Fedi ja ehituskulutuste kohta. Andmete osas saame täna hommikul teada USA ehituskulutustest, euroala tarbijate kindlustundest ja Jaapani tarbijahinnaindeksist. Fedi esindaja Miran räägib kell 8.45.
Vaadates turueelseid tõuse eemale pidevast uudistevoost, on Mag 7 aktsiad tõusuteel (Tesla +0,5%, Alphabet +0,6%, Amazon +1,8%, Meta +1,4%, Nvidia +2,1%, Microsoft +1%, Apple +1,6%). Energiasektori aktsiad langevad ja lennufirmade aktsiad tõusevad pärast seda, kui Trump ütles, et käskis USA vägedel edasi lükata kõik rünnakud Iraani elektrijaamade ja energiainfrastruktuuri vastu.
- Apogee Therapeuticsi (APGE) aktsia hind tõusis 16% pärast seda, kui ravimiarendaja esitas keskmise staadiumi uuringu säilitusandmed, mis näitasid, et selle eksperimentaalne ravi süvendas ravivastust mõõduka kuni raske atoopilise dermatiidiga patsientidel.
- DraftKings (DKNG) ja Flutter (FLUT) tõusid 8% ja 8% pärast seda, kui Wall Street Journal teatas, et USA senaatorid kavatsevad kehtestada kaheparteilise seaduseelnõu, mis keelustaks spordiennustused ennustusturgudel.
- Synopsysi (SNPS) aktsia tõusis 3% pärast seda, kui tuttavad inimesed ütlesid, et aktivistinvestor Elliott Investment Management on teinud kiibidisaini tarkvara tootjasse mitme miljardi dollari suuruse investeeringu ja plaanib muutusi läbi suruda.
- Valvoline’i aktsia hind tõusis 2% pärast seda, kui Stifel tõstis ostusoovitust, öeldes, et hiljutine müügilaine on loonud autoteenuste ettevõttele ostuvõimaluse, kuna mure kallima baasõli ja bensiini pärast on suuresti aktsia hinnas sees.
Teistes uudistes teatas BBG, et Fannie Mae ja Freddie Mac on hakanud esitama suuri tellimusi hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite ostmiseks. UBS Group AG tegevjuht Sergio Ermotti ütles, et Iraani sõda võib sundida teda kulutusi vähendama, kuigi see ei muuda panga üldist strateegiat põhimõtteliselt. Luksusbrändide omanikud, alates Guccist kuni Fendi ja Bulgarini, avasid eelmisel aastal Euroopas rohkem kauplusi, hoolimata laiema sektori aeglustumisest.
Trumpi kommentaarid vallandasid turgudel järsu pöörde pärast seda, kui pooled nädalavahetusel retoorikat eskaleerisid, tunde enne Iraani Hormuzi väina taasavamise tähtaega. Tõusvad naftahinnad on õhutanud hirme, et keskpangad võivad olla sunnitud rahapoliitikat karmistama.
„Eeldades, et see jääb püsima ja on olemas tee vaenutegevuse lõpetamise suunas, võime oodata aktsiaturgude stabiliseerumist, paanika likvideerimist ja mis kõige tähtsam, mõnede turgudele hinnastatud väga agressiivsete intressimäärade tõusude lõppemist,“ ütles BNY vanemmakrostrateeg Geoff Yu.
Kuna aktsiate seisu arutamine on mõttetu, kuna liikumised on +/- 1-2% iga minut, siis siin on kiire kokkuvõte …
- Trump lükkas ähvardatud rünnakud Iraani energiainfrastruktuuri ja elektrijaamade vastu viie päeva võrra edasi, oodates Iraaniga sõja lõpetamiseks peetavate läbirääkimiste tulemusi. Iraani poolametlik kohalik meedia eitas igasuguste läbirääkimiste toimumist: BBG
- Trumpi administratsioon teatab välisametnikele ja teistele, et ei lükka presidendi ja Hiina liidri Xi Jinpingi tippkohtumist edasi enne Iraani sõja lõppu. Politico
- Donald Trumpi uued tariifiplaanid võivad takerduda pikaleveninud juriidilistesse vaidlustesse, kuna president tugineb oma kaubandussõja pidamiseks ebamäärastele seadustele pärast seda, kui USA kõrgeim kohus otsustas paljud tema varasemad ametikohustused ebaseaduslikuks. FT
- Inglismaa Pank (BoJ) loob aluse oma poliitilise keele kohandamiseks aprillis, hoides elus lühiajalise intressimäärade tõusu võimalust, kuna nõrk jeen ja Lähis-Ida konflikt tekitavad majandusele inflatsioonisurvet.
- Jaapani ettevõtted on nõustunud kolmandat aastat järjest palka enam kui 5% tõstma, näitasid esmaspäeval iga-aastased tööläbirääkimised, mis peegeldavad püsivat palgakasvu, mida poliitikakujundajad peavad püsiva majanduskasvu edendamise võtmeks.
- Kuuba ametnik ütles, et riik valmistub võimalikuks sõjaliseks rünnakuks, kuna Trump suurendab riigile avaldatavat majanduslikku survet. BBG
- LaGuardia lennujaam suleti vähemalt kella 14-ni pärast seda, kui Air Canada Expressi lennuk põrkas vahetult pärast maandumist kokku tuletõrjeautoga. Õnnetuses hukkus kaks pilooti. BBG
- Diislikütuse hinnatõus „purustab“ veoautojuhte ja USA tarbijad tunnevad peagi tõusu, kuna kogu tarneahel on sunnitud hindu kõrgemale kohandama, et säilitada kasumlikkus. WSJ
- Kevin Warsh seisab silmitsi ühe kõige ebamugavama Föderaalreservi juhivahetusega aastakümnete jooksul. Majandus on muutunud keerulisemaks kui siis, kui ta eelmisel aastal president Trumpi kampaanias intressimäärade langetamist lubas, et ta ametisse nimetaks. Isegi enne, kui Iraani sõda energiahindu tõstis, liikus Föderaalreservi eelistatud inflatsiooninäitaja vales suunas. Sõda ähvardab inflatsiooni lähikuudel veelgi kõrgemale tõsta ja investorid peavad nüüd intressimäärade tõstmist sel aastal tõenäolisemaks kui langetamist. WSJ
- KAS OLEME ÜLE MÜÜDUD? See on olnud selle nädala üks sagedasemaid küsimusi – ja selle kohta pole veel palju rahustavaid tõendeid. Taktikaline tõus on hiljutiste hinnakäitumiste tõttu selgelt võimalik, kuid laiem olukord ei viita veel alistumisele. Kohalikul tasandil on vaid ~14% S&P aktsiatest jõudnud ülemüüdud tasemeni. Kontekstiks, see näitaja ulatus 2025. aasta aprillis üle 50% ja 2022. aasta 3. kvartalis üle 40%, ütleb Goldman.
