WHO rajatise eesmärk on luua ülemaailmne süsteem patogeenide kogumiseks, jagamiseks ja ümberjaotamiseks ning anda agentuurile püsiv roll tulevaste pandeemiate ohjamisel.
Jon Fleetwoodi poolt
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on astunud ühe oma kõige olulisema sammu tsentraliseeritud pandeemiatõrje suunas, samal ajal kui valitsused üle maailma arendavad laboris mitmeid kimäärseid linnugripiviirusi – patogeeni, mis peavoolu ennustab järgmise pandeemia vallandavat.
Reedel Genfis avaldatud uues avalduses kinnitas amet, et riigid peavad läbirääkimisi lisa „Patogeenidele juurdepääs ja hüvede jagamine” (PABS) esimese mustandi üle.
See WHO eelseisva pandeemiakokkuleppe õiguslikult siduv täiendus looks püsiva rahvusvahelise mehhanismi patogeeniproovide ja geneetilise järjestuse andmete kogumiseks, säilitamiseks ja ümberjaotamiseks.
Lühikeses pressiteates kasutas WHO sõna “pandeemia” neliteist korda, paljastades oma põhieesmärgi: luua püsiv rahvusvaheline juhtimisvõrgustik tulevaseks pandeemiatõrjeks.
„Riigid peavad suutma kiiresti tuvastada pandeemiapotentsiaaliga patogeene ning jagama oma geneetilist teavet ja materjale, et teadlased saaksid välja töötada selliseid vahendeid nagu testid, ravi ja vaktsiinid,“ ütles WHO.
Pandeemia koordineerimise alaline infrastruktuur
PABS-süsteem rakendab pandeemiakokkuleppe artiklit 12 ja muudab varasema vabatahtliku teabejagamise ametlikuks ja õiguslikult siduvaks süsteemiks.
Kui see vastu võetakse, peaksid riigid edastama bioloogilised materjalid ja geneetilised andmed „pandeemiapotentsiaaliga patogeenide” kohta WHO koordineeritavasse süsteemi – omamoodi rahvusvahelisse patogeenide teabekeskusesse.
Vastutasuks lubab WHO “õiglast ja võrdset” juurdepääsu nendest materjalidest valmistatud meditsiinitoodetele.
Seda juurdepääsu hallatakse aga sama tsentraliseeritud võrgu kaudu, mis teeb WHO-st lisaks nõustajale ka kogu pandeemiaahela logistilise koordinaatori: alates avastamisest, andmete kogumisest, uuringutest kuni levitamiseni.
„Solidaarsus” kui tsentraalse kontrolli raamistik
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kirjeldas seda sammu ühtsuse võiduna.
„Solidaarsus on meie parim immuunsus,“ ütles Tedros. „Pandeemiakokkuleppe lõpuleviimine mitmepoolse koostöö kaudu on meie ühine lubadus inimkonda kaitsta.“
See solidaarsuse sõnum kõlab heatahtlikult, kuid praktikas tähistab see piiriülese pandeemiatõrje institutsionaliseerimist WHO alluvuses ning annab agentuurile püsiva võimu korraldada ja suunata patogeenide andmete globaalset liikumist.
Rahvusvahelise patogeenide võrgustiku riskid
Tsentraliseeritud patogeenide jagamise režiim kujutab endast märkimisväärseid riske:
- Suveräänsuse kaotus: Riigid võivad olla juriidiliselt kohustatud andma bioloogilisi proove ja geneetilisi andmeid WHO-le, nõrgestades riiklikku kontrolli bioohutuse üle.
- Intellektuaalomandi ekspluateerimine: WHO jagatud andmeid võivad äri- või akadeemilised partnerid turustada ilma päritoluriikidele mingit garanteeritud kasu tagamata.
- Turvalisuse ja kahesuguse kasutusega seotud probleemid: patogeenide tsentraliseeritud andmebaasid on varguse või väärkasutuse jaoks väga ihaldatud sihtmärgid.
- Halduslikud viivitused: keerulised „hüvede jagamise” reeglid võivad takistada kiiret reageerimist – täpselt vastupidiselt lubatule.
Kokkuleppest kuni täitmisele pööramiseni
Valitsustevaheline töörühm (IGWG) kohtus Genfis 3.–7. novembrini, et lisa üle läbirääkimisi pidada. Töörühma esimehed, suursaadik Tovar da Silva Nunes (Brasiilia) ja Matthew Harpur (Ühendkuningriik), lubasid lõpliku versiooni vastuvõtmiseks 79. Maailma Terviseassambleel 2026. aasta mais.
Pärast heakskiitmist alustaksid riikide parlamendid täieliku pandeemiakokkuleppe ratifitseerimist, sillutades teed ühtsele rahvusvahelisele patogeenide tõrje ja pandeemia ohjamise süsteemile.
Kõik see asub Genfis ja on WHO liikmesriikidele õiguslikult siduv.
Kokkuvõte
WHO uus PABS-süsteem on enamat kui lihtsalt tehniline juhend.
See on alalise rahvusvahelise pandeemiainfrastruktuuri alus, mis koondab bioloogilised andmed, patogeenidele juurdepääsu ja hädaolukordadele reageerimise võimekuse maailma suurima valimata tervishoiuorganisatsiooni alla.
„Pandeemiaks valmisoleku” varjus loob WHO süsteemi, mis koordineerib – ja võib-olla kontrollib – järgmist ülemaailmset haiguspuhangule reageerimist.
