31. oktoobril peatasid paljud Eesti toitlustus- ja majutusettevõtted, protesti märgiks valitsuse nigela poliitika vastu, kümneks minutiks töö. Valdkonna töötajatel on kuhjaga muresid seoses eelseisvate maksutõusudega, mis kahjustavad sektori konkurentsivõimet ja kahandavad kohalike võimalusi lubada endale toitlustuskohtade külastamist. Kui vaadata probleemile laiemalt, siis kahjuks pole äpardunud maksupoliitika ainus, mis turismivaldkonda kahjustab, sest Eesti valitsus on juba pikemat aega majutus- ja toitlustusettevõtete ootusi eiranud.
Eesti vajab turismiarenduseks läbimõeldud samme.
Olulisim on tagada turismisektorile soodsad võimalused arenguks. Senisest läbimõeldumalt ning tõhusamalt tuleb maailmas tutvustada Eestit kui kütkestavat sihtpunkti. Lisaks Tallinna vanalinnale ning keskaegseile linnuseile Kuressaares, Narvas ja Haapsalus on meil tohutu potentsiaal loodusturismiks, mis aitaks elavdada turismindust ja majutustegevust väljaspool Tallinna. Samas on aga isegi Eesti peamine turismiatraktsioon, Tallinna vanalinn, halvasti hoitud. Näiteks leiab Raekoja platsi sillutise remondi juba linna 2014. aasta tegevusplaanis, kuid see on senini teostamata. Laia tänava kõnniteed pärinevad 1980. aasta olümpia ajast. Meie pärl on lihvimata, sest praegused muinsuskaitsemeetmed ei suuda tagada omanike heaperemehelikku suhtumist ajalooväärtustesse. Linn käitub nagu pea kaotanud mürsik, lastes Harju tänava haljastul aastaid roostetada pahatahtliku kinnistuomaniku kohale veetud autovrakil.
Vanalinna elustamiseks tuleks kodumaist kööki pakkuvatele toitlustusasutustele ja Eestimaist käsitööd müüvatele suveniiripoodidele kehtestada toetusi ja soodustusi. Praegu näeme aga, kuidas kohalikud ettevõtjad vanalinnast välja tõrjutakse ning nende asemele ilmuvad Hiina, Itaalia ja India kööki pakkuvad söögikohad. Enam tuleks tegeleda uute turismiatraktsioonide käivitamise ja kvaliteediga ning avaliku korra kaitsega Tallinna vana- ning kesklinnas. Kui politsei ei suuda peatada noortekampade võimutsemist linna südames, mis juba praegu hirmutab sealt õhtutundidel turistid minema ja paneb kohalikud elanikud kodust lahkuma, siis pole meil turismimaana tulevikku.
Vaenulik maksupoliitika.
On arusaamatu, miks hävitab valitsus maksupoliitikaga toitlustus- ja majutustasutuste konkurentsivõimet. Käibemaksumäärad majutusteenusele on tõusmas ning toitlustusteenused on Eestis võrreldes muu Euroopaga samuti kõrgemini maksustatud. Normaalsetes riikides kehtivad maksustamisel erisused, seda ka käibemaksu osas. Kindlasti tuleks majutusele ja toitlustusele kehtestada madalam käibemaksumäär, olgu siis 9% või ideaalis 5%, mitte makse põhjendamatult kergitada. Äkki teeniks käibelt, mitte tarbijatelt viimast välja pigistades. Väljaspool suuri keskusi võiks kohaliku elu edendamise nimel turismiettevõtjad ning toitlustajad aga käibemaksust sootuks vabastada, samuti kehtestada nende palgatud töötajatele 10% tulumaks või siis tulumaksust üldse loobuda. Seegi oleks abiks, et turismitransiidist veidi kõrvale jäävad ettevõtjad saaksid jätkata. Kaaluda võiks ka turismimaksu kehtestamist kruiisituristidele, kes majutusteenust ei kasuta ja ka toitlustuse tarbimisel jäävad tagasihoidlikuks. Selle maksuga võiks toetada Tallinna kesklinna kallitel üüripindadel tegutsevaid kohalikke toitlustajaid.
Turismil on roll riigi julgeolus.
Turism liidab inimesi ja rahvaid ning annab võimaluse arendada endas parimaid omadusi. Pole suurimat rikkust, kui näha maailma, ja hingelt rikas inimene ei toeta terrorismi, lähtugu see siis üksikisiku, organisatsiooni või riiklikult tasandilt. Kui suudame tänu heale turismiteenusele leida maailmas tunnustust ja tuntust, on see meie julgeolekule ehk isegi olulisem, kui täppisrelvastuse hankimine. Kui Eestit maailmas teatakse, siinset kultuuri hinnatakse, on keeruline leida ettekäändeid meie ründamiseks nii hübriidvormis kui ka relvi kasutades.
Me peame end paremini pildile mängima.
Eesti tutvustamine erakordseid elamusi pakkuva turismimaana vajab selget kontseptsiooni ning tegevuskava. Senised kampaaniad pole kahjuks eesmärke täitnud. Sõnum imelisest Eestist peab jõudma maailma, ent mitte õhinapõhiste kampaaniate korras, vaid läbimõeldud tegevuskava alusel, mis arvestaks turismituru olukorda ning tihedat konkurentsi päikeseliste lõunamaadega. Meil tuleb leida müüt, mille ümber tegevus tiirleks, umbes nagu soomlaste geniaalne Jõuluvana, kelle kodupaik meelitab turiste ka pakaselistel päevadel.
Turismiturg vajab ausat reguleerimist.
Euroopas on kehtestatud lühiajaliste rendipindade (AirBnB) regulatsioon (STR Regulation), millega Eesti aga esialgu ei plaani liituda, kuigi raske on leida veenvat põhjendust, miks peaks platvormi kaudu toimuv lühiajaline korterirent nautima hotellidest soodsamat maksukeskkonda. Selles osas vajab turg mõistlikku reguleerimist ja Eesti ei tohiks siin jääda kõrvalseisjaks ning ainsaks pidurdajaks, nagu oleme Euroopa Liidus Bolti ja teisi platvormiettevõtteid puudutavate otsuste blokeerimisel. Kuidagi hämar on meie valitsuse tegevus mõnedele valitud ettevõtetele soodustingimuste loomisel või otsestele seaduserikkumistele läbi sõrmede vaatamisel, samas kui kohalikku ettevõtlust lämmatatakse üha räigemate turumajanduse reeglistikku eiravate otsustega.
Kui tahame jääda turismimaaks ning saada osa suurepärase kohaliku köögi hõrgutistest, tuleb nii valitsuse kui omavalitsuste tasandil pöörata valdkonnale enam positiivset tähelepanu ja loobuda ülemaksustamisest, mis ei too endaga midagi head.
Eesti vajab turismiarenduseks läbimõeldud samme.
Olulisim on tagada turismisektorile soodsad võimalused arenguks. Senisest läbimõeldumalt ning tõhusamalt tuleb maailmas tutvustada Eestit kui kütkestavat sihtpunkti. Lisaks Tallinna vanalinnale ning keskaegseile linnuseile Kuressaares, Narvas ja Haapsalus on meil tohutu potentsiaal loodusturismiks, mis aitaks elavdada turismindust ja majutustegevust väljaspool Tallinna. Samas on aga isegi Eesti peamine turismiatraktsioon, Tallinna vanalinn, halvasti hoitud. Näiteks leiab Raekoja platsi sillutise remondi juba linna 2014. aasta tegevusplaanis, kuid see on senini teostamata. Laia tänava kõnniteed pärinevad 1980. aasta olümpia ajast. Meie pärl on lihvimata, sest praegused muinsuskaitsemeetmed ei suuda tagada omanike heaperemehelikku suhtumist ajalooväärtustesse. Linn käitub nagu pea kaotanud mürsik, lastes Harju tänava haljastul aastaid roostetada pahatahtliku kinnistuomaniku kohale veetud autovrakil.
Vanalinna elustamiseks tuleks kodumaist kööki pakkuvatele toitlustusasutustele ja Eestimaist käsitööd müüvatele suveniiripoodidele kehtestada toetusi ja soodustusi. Praegu näeme aga, kuidas kohalikud ettevõtjad vanalinnast välja tõrjutakse ning nende asemele ilmuvad Hiina, Itaalia ja India kööki pakkuvad söögikohad. Enam tuleks tegeleda uute turismiatraktsioonide käivitamise ja kvaliteediga ning avaliku korra kaitsega Tallinna vana- ning kesklinnas. Kui politsei ei suuda peatada noortekampade võimutsemist linna südames, mis juba praegu hirmutab sealt õhtutundidel turistid minema ja paneb kohalikud elanikud kodust lahkuma, siis pole meil turismimaana tulevikku.
Vaenulik maksupoliitika.
On arusaamatu, miks hävitab valitsus maksupoliitikaga toitlustus- ja majutustasutuste konkurentsivõimet. Käibemaksumäärad majutusteenusele on tõusmas ning toitlustusteenused on Eestis võrreldes muu Euroopaga samuti kõrgemini maksustatud. Normaalsetes riikides kehtivad maksustamisel erisused, seda ka käibemaksu osas. Kindlasti tuleks majutusele ja toitlustusele kehtestada madalam käibemaksumäär, olgu siis 9% või ideaalis 5%, mitte makse põhjendamatult kergitada. Äkki teeniks käibelt, mitte tarbijatelt viimast välja pigistades. Väljaspool suuri keskusi võiks kohaliku elu edendamise nimel turismiettevõtjad ning toitlustajad aga käibemaksust sootuks vabastada, samuti kehtestada nende palgatud töötajatele 10% tulumaks või siis tulumaksust üldse loobuda. Seegi oleks abiks, et turismitransiidist veidi kõrvale jäävad ettevõtjad saaksid jätkata. Kaaluda võiks ka turismimaksu kehtestamist kruiisituristidele, kes majutusteenust ei kasuta ja ka toitlustuse tarbimisel jäävad tagasihoidlikuks. Selle maksuga võiks toetada Tallinna kesklinna kallitel üüripindadel tegutsevaid kohalikke toitlustajaid.
Turismil on roll riigi julgeolus.
Turism liidab inimesi ja rahvaid ning annab võimaluse arendada endas parimaid omadusi. Pole suurimat rikkust, kui näha maailma, ja hingelt rikas inimene ei toeta terrorismi, lähtugu see siis üksikisiku, organisatsiooni või riiklikult tasandilt. Kui suudame tänu heale turismiteenusele leida maailmas tunnustust ja tuntust, on see meie julgeolekule ehk isegi olulisem, kui täppisrelvastuse hankimine. Kui Eestit maailmas teatakse, siinset kultuuri hinnatakse, on keeruline leida ettekäändeid meie ründamiseks nii hübriidvormis kui ka relvi kasutades.
Me peame end paremini pildile mängima.
Eesti tutvustamine erakordseid elamusi pakkuva turismimaana vajab selget kontseptsiooni ning tegevuskava. Senised kampaaniad pole kahjuks eesmärke täitnud. Sõnum imelisest Eestist peab jõudma maailma, ent mitte õhinapõhiste kampaaniate korras, vaid läbimõeldud tegevuskava alusel, mis arvestaks turismituru olukorda ning tihedat konkurentsi päikeseliste lõunamaadega. Meil tuleb leida müüt, mille ümber tegevus tiirleks, umbes nagu soomlaste geniaalne Jõuluvana, kelle kodupaik meelitab turiste ka pakaselistel päevadel.
Turismiturg vajab ausat reguleerimist.
Euroopas on kehtestatud lühiajaliste rendipindade (AirBnB) regulatsioon (STR Regulation), millega Eesti aga esialgu ei plaani liituda, kuigi raske on leida veenvat põhjendust, miks peaks platvormi kaudu toimuv lühiajaline korterirent nautima hotellidest soodsamat maksukeskkonda. Selles osas vajab turg mõistlikku reguleerimist ja Eesti ei tohiks siin jääda kõrvalseisjaks ning ainsaks pidurdajaks, nagu oleme Euroopa Liidus Bolti ja teisi platvormiettevõtteid puudutavate otsuste blokeerimisel. Kuidagi hämar on meie valitsuse tegevus mõnedele valitud ettevõtetele soodustingimuste loomisel või otsestele seaduserikkumistele läbi sõrmede vaatamisel, samas kui kohalikku ettevõtlust lämmatatakse üha räigemate turumajanduse reeglistikku eiravate otsustega.
Kui tahame jääda turismimaaks ning saada osa suurepärase kohaliku köögi hõrgutistest, tuleb nii valitsuse kui omavalitsuste tasandil pöörata valdkonnale enam positiivset tähelepanu ja loobuda ülemaksustamisest, mis ei too endaga midagi head.
Vsevolod Jürgenson
