Pealinnas tuntust koguv munitsipaaltsirkus on jõudnud järjekordse akrobaatilise numbrini. Ukse pauguga kinni löönud ning linnapea poolt aplaagrisse saadetud reformistlik kastirattameeskond, on ootamatult valmis naasma ja senise koalitsiooni pöidlakeerutamisel kõiki oskusi ja jõudu mängu pannes osalema. Sõjakirves on maha maetud, rusikas peidetud sügavale taskusse ja kõõrdipilk looritatud vägisi virilaks kiskuvasse naeratusse. Pere, Ossinovski, Järvan ja mingi Jašin, teevad ühiselt imelise žesti ja kaotavad lasteaiamaksu, mida oleks võinud teha juba ammu. Linn on päästetud või vähemalt säilitatud oma kõikumalöönud toolid. Õnn saabub õuele ja rahu südamesse!
Vaid üks küsimus ärritab meeli – kuidas otsustab politsei käituda Ossinovski poolt edastatud korruptsioonikahtlustusega, mille too üdini aus sots vihaga kokku klopsis, ehk siis, kas Pere peldikuafäär väärib uurimist või mitte, ja kui ei vääri, siis kuidas suhtuda linnapeasse, kes vorbib meeltesegaduses valekaebusi? Aga kui siiski selgub, et Pere suhtes esitatud kahtlused vastavad tõele? Kuidas siis nii ausad ja puhtad isendid, nagu meie hinnatud linnavalitsejad, taolise teada-tuntud kurikaelaga võimu jagavad? Kõik on segi siin Tallinna linnas, kuid seni kuni palk jookseb, võib ju silmad kinni pigistada ja edasi teenida.
Vaid üks küsimus ärritab meeli – kuidas otsustab politsei käituda Ossinovski poolt edastatud korruptsioonikahtlustusega, mille too üdini aus sots vihaga kokku klopsis, ehk siis, kas Pere peldikuafäär väärib uurimist või mitte, ja kui ei vääri, siis kuidas suhtuda linnapeasse, kes vorbib meeltesegaduses valekaebusi? Aga kui siiski selgub, et Pere suhtes esitatud kahtlused vastavad tõele? Kuidas siis nii ausad ja puhtad isendid, nagu meie hinnatud linnavalitsejad, taolise teada-tuntud kurikaelaga võimu jagavad? Kõik on segi siin Tallinna linnas, kuid seni kuni palk jookseb, võib ju silmad kinni pigistada ja edasi teenida.
Vsevolod Jürgenson
