7. oktoobril palestiina terroriorganisatsiooni Hamas korraldatud Iisraelivastase rünnaku brutaalsus jahmatas maailma ning pani vähegi südametunnistust omavad inimesed juudi riiki terrorismi vastases võitluses toetama. Iisraeli vastumeetmed, mis on põhjustanud arvukalt tsiviilohvreid Gaza poolel, on toonud aga Euroopa ja Ameerika linnade tänavatele palestiinlasi toetavad meeleavaldajad ning jaganud maailma avalikkuse ning poliitikud vastandlikesse leeridesse, millest ühes nähakse islamimaades kasvulava omavate terrorirühmituste ohtu nii Iisraelile kui ka teistele demokraatlikele riikidele, teisalt viidatakse palestiinlaste kannatustele, süüdistades neis Iisraeli valitsust ja karme võtteid kasutavat sõjaväge ning USA-d, kui juudi riigi suurimat liitlast.
Maailm vajab rahu.
Kujunenud olukorras on üheselt selge, et parim lahendus Lähis-Idale ning maailmale on kiire relvarahu ning pikalt vindunud palestiina probleemi võimalikult kõiki osapooli arvestav lahendamine. Ent selle saavutamine nõuab poliitilist tahet, mida osapooltel tundub nappivat.
11. oktoobril kogunesid Saudi Araabias kriisikohtumisele Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) riigid. Kohtumise tonaalsuse määras, et kättemaksuks Hamasi rünnaku eest Gazat pommitava Iisraeli sõjalise tegevuse käigus on vastusena 7. oktoobri 1400 ohvrit nõudnud terrorile tapetud Gazas üle 11 000 tsiviilisiku. Pole midagi imestada, et see tekitab islamiriikides laialdast pahameelt. Samas tuleb mõista, et Iisraeli armee eesmärgiks pole tsiviilelanike hävitamine nagu seda oli Hamasi verine rünnak relvitute inimeste vastu, vaid eelkõige Gaza puhastamine terroristidest. Kas seda eesmärki võiks saavutada väiksema tsiviilohvrite arvuga, on juba eraldi küsimus. Ometi jagab suur osa kohtumisel osalevaid islamipoliitikuid Iraani presidendi Ebrahim Raisi seisukohta, kes süüdistab Gaza relvarahu takistamises ja sõjategevuse laiendamises USA-d. Kuni Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooni juhtfiguuride hulgas jääb püsima seisukoht, et pigem tuleb tagasi tõmbuda Iisraelil ja USA-l, loobudes nõudest, vabastada Hamasi vangistatud 239 nähtavasti veel elus olevat pantvangi, pole vähemalt esialgu mõtet rahulootusi hellitada, mis on halvim lahendus.
Lahenduse võti on islamiriikide käes.
Lähis-Ida konfliktide põhjuseid analüüsides, jõuab äratundmisele, kui silmakirjalik on süüdistada ohvrite veres Iisraeli. Käesoleva konflikti põhjustanud Hamas on aastaid võidelnud Iisraeli riigi hävitamise nimel. Sama ideoloogiat kandvana on verd valanud ja taas selleks valmis Hezbollah, mis juba sekkub sõjategevusse, tulistades Põhja-Iisraeli rakettidega. Lisaks on piirkonnas terroritegudeks valmis ka Islami Džihaad.
Jõudmaks relvarahuni, mis oleks vastuvõetav nii Iisraelile kui ka USA-le ning tema liitlastele, tuleks islamimaade riigijuhtidel võtta initsiatiiv ja alustada riikide tasemel võitlust Hamasi, Hezbollah, Islami Džihaadi ning teiste terroriorganisatsioonidega. Kui kaob terrori oht, pole Iisraelil ka mingit alust sõjategevuseks Gazas. Peale relvarahu kehtestamist saab alustada tõelisi läbirääkimisi palestiina rahva ja riigi tuleviku üle, mille edukaks läbiviimiseks tuleks moodustada pädev riikidevaheline ühendus, sest ÜRO on praeguse hambutu tegevusetusega juba tõestanud oma varjusurma langemist.
Ükski pingekolle ei püsi, kui konfliktis osalejad soovivad leida poliitilisi lahendusi. See tarkus kehtib ka Lähis-Idas lahvatanud vägivalla suhtes.
Vsevolod Jürgenson
