Järgnev artikkel viitab mõnes kohas konkreetselt Hollandile, kuna reguleeriv asutus ACM toob seal näiteid ja esialgsed rakendused on juba ilmnemas. Kirjeldatud mehhanismid – eelkõige digiteenuste seadus (DSA), usaldusväärsete teavitajate roll ja valitsusega seotud faktikontrollijate kaasamine – kehtivad aga kõigis ELi liikmesriikides. Kirjeldatud arengud ei ole seega ainult Hollandi nähtus, vaid mõjutavad kogu Euroopat.
ELi digiteenuste õigusakt kohustab internetiplatvorme võitlema väärinfo vastu
Hollandi Tarbija- ja Turuamet (ACM) valmistub koos Euroopa Komisjoniga keelustama oktoobrikuu parlamendivalimistega seotud „soovimatu” sisu. Veebiplatvormidele nagu X, TikTok, Instagram, YouTube ja Facebook on meelde tuletatud, et uue Euroopa digitaalteenuste seaduse (DSA) kohaselt on nad kohustatud võitlema valimisprotsessi mõjutada võiva „desinformatsiooni” vastu.
ACM kutsub septembris kokku koosoleku, kus osalevad vasakpoolsed ja NATO-meelsed „faktikontrollijad” nagu Benedmo ja Bellingcat, et tuletada platvormidele meelde nende kohustusi.
29. oktoobril toimub midagi erilist: need on esimesed valimised Hollandis pärast DSA jõustumist. See eelmisel aastal jõustunud Euroopa seadus nõuab suurematelt internetiplatvormidelt ja otsingumootoritelt meetmete võtmist mitmesuguse soovimatu sisu vastu. See viitab selgesõnaliselt mitte ainult ebaseaduslikule sisule, vaid ka sellele, mida seadus kirjeldab kui “eksitavat või petlikku sisu”, “desinformatsiooni”, “vihakõnet” ja sisu, millel on “tegelik või ettenähtav negatiivne mõju ühiskondlikule debatile ja valimisprotsessidele”.
Sõnavabadus või tsensuur?
Oluline küsimus on: kuidas peaksid tehnoloogiaettevõtted teadma, mida nad oma platvormidel lubada võivad ja mida mitte?
ACM-i veebisait väidab:
„DSA kohaselt peavad veebiplatvormid võtma meetmeid eksitava, vihkamist õhutava või tahtlikult ebatäpse teabe vastu oma platvormidel. Põhjus: see võib moonutada valimisi. Sellise teabe levik veebis võib olla väga kiire. Ja tagajärjed demokraatiale ja ühiskonnale võivad olla märkimisväärsed. Samal ajal peavad veebiplatvormid DSA kohaselt kaitsma sõnavabadust. Nad ei tohiks lihtsalt kasutajate kontosid blokeerida ega sisu eemaldada. Platvormidel peab selleks olema mõjuv põhjus.“
Seega saadab ACM kahetise sõnumi: platvormid peaksid kaitsma sõnavabadust, kuid samal ajal kaitsma kodanikke “soovimatu teabe” eest. Puuduvad ranged kriteeriumid selle kohta, mis on lubatud ja mis mitte.
Usaldusväärsete teavitajate roll
DSA ei kirjuta ette, mis on ebaseaduslik – seda reguleerivad muud seadused, näiteks kriminaalõigus või andmekaitseseadus. Küll aga reguleerib see, kuidas platvormid peaksid teateid menetlema: igaühel peaks olema võimalik sisust teatada ning platvormid peavad kiiresti reageerima ja oma otsuseid põhjendama.
ACM ise ei saa platvorme sisu eemaldama sundida. Ta ei saa neilt seda isegi “nõuda”. Platvormid riskivad aga kuni 6 protsendi suuruse trahviga oma tulust, kui nad ei reageeri nõuetekohaselt.
Ühe väljapääsu pakuvad niinimetatud „usaldusväärsed teavitajad“. Need on „usaldusväärsed organisatsioonid“, mis jälitavad, tuvastavad ja teatavad platvormidele ebaseaduslikust sisust. Platvormid peavad oma teateid tähtsuse järjekorda seadma – isegi kui see ei tähenda automaatselt sisu eemaldamist.
Hollandis on seni vaid üks organisatsioon tunnustatud usaldusväärse teavitajana: Offlimits Foundation (lastepornograafia vihjeliin). Kolm teist taotlejat on Stichting Brein (autoriõigus), React (kaubamärgi kaitse) ja Meld Online Discriminatie.
Euroopa Komisjon haldab üleeuroopalist nimekirja 40 usaldusväärsest teavitajast. Nende hulgas on poliitiliselt väga vastuolulisi organisatsioone:
- HateAid AG (Saksamaa), mida juhivad parteipoliitikud (CDU/CSU, SPD, rohelised, FDP).
- Reporting Center Respect (Saksamaa), mis on alates 2017. aastast edastanud õiguskaitseasutustele ligi 26 000 teadet.
- Iirimaa keskpank – ainus nimekirjas olev keskpank.
- Google’i digitaalsete uudiste algatuse rahastatud Debunk EU (Leedu) organisatsioon, mis kuulutas end EL-i ja NATO liitlaseks.
„Faktikontrollijate” poliitiline mõjuvõim
Teine platvormide väljapääs on „vabatahtlik käitumisjuhend“, millega on nõustunud peaaegu kõik suuremad platvormid (välja arvatud X). Nad kohustuvad kasutama „faktikontrollijaid“ – ideoloogiliselt laetud ja valitsuste või NATO vägedega tihedalt seotud organisatsioone.
ACM korraldab 15. septembril kinnise ümarlaua, kus osalevad 12 platvormi, Euroopa Komisjoni, regulaatorite ja vabaühenduste esindajad. Päevakorras on meetmed valimistega seotud desinformatsiooni vastu.
Samuti laual:
- Bellingcat, mis on kurikuulus NATO-meelse uurimisplatvormina ja mida rahastavad lääne valitsused.
- Benedmo on Hollandi valitsuse rahastatav desinformatsiooniekspertide võrgustik, kuhu kuuluvad ülikoolid (Amsterdam, Leiden, Utrecht), avalik-õiguslikud ringhäälingud nagu KRO-NCRV “Pointer”, Bellingcat ise ja Reuseri teabeteenused, mille asutas Hollandi sõjaväeluureteenistuse endine töötaja Arno Reuser.
Kokkuvõte
Seega saavad Madalmaade esimesed DSA alusel toimuvad valimised Euroopa Komisjoni, riiklike ametiasutuste, suurtehnoloogiaettevõtete ja poliitiliselt valitud vabaühenduste vahelise suhtluse proovikiviks.
Tulemuseks on riiklikult heakskiidetud „usaldusväärsete teavitajate” ja NATO-ga seotud faktikontrollijate süsteem, millel puuduvad selged õiguslikud kriteeriumid, kuid millel on tohutu võim veebipõhise teabevabaduse üle.
Oht on ilmne: arvamuste mitmekesisuse asemel ähvardab tagaukse kaudu sisse tungida tsensuuriaparaat – „demokraatia kaitsmise” nimel.
