The Seltskondliku poolt
Vihakõne on lähtepunkt ÜRO tegevuskava takistavate narratiividega tegelemisel: perspektiiv
ÜRO kommunikatsioonijuht ütleb, et vihakõne, süvavõltsingud ja ÜRO kavatsuste kohta levitatav väärinfo õõnestavad ÜRO agentuuride tööd.
Esmaspäeval tähistatava rahvusvahelise vihakõne vastase päeva puhul ütles ÜRO ülemaailmse kommunikatsiooni asepeasekretär Melissa Fleming, et tehisintellekti süvavõltsingud vastutavad vihakõne ja ÜRO töö ning kavatsuste kohta valeinformatsiooni levitamise eest.
„Tehisintellekti kuritarvitatakse massiliselt vale ja vihkamist õhutava teabe loomiseks ja levitamiseks […] See õõnestab ka ÜRO agentuuride tööd, levitades valeinformatsiooni meie kavatsuste ja töö kohta.“
Melissa Fleming, ÜRO rahvusvaheline vihakõne vastane päev, juuni 2025
“X” tõlge: Melissa “MEIE KUULUB TEADUS” Fleming: “Tehisintellekti kuritarvitatakse vale ja vihkamist õhutava teabe loomiseks ja levitamiseks. See õõnestab ka ÜRO organisatsioonide tööd, levitades valeinformatsiooni meie kavatsuste ja töö kohta.” https://youtube.com/watch?v=vVo2OJ
Fleming, kes kuulutas kolm aastat tagasi, et „teadus kuulub meile“ seoses koroona ja kliimanarratiividega, väitis esmaspäeval, et tehisintellekti süvavõltsingud mitte ainult ei too kaasa diplomaatilisi kriise ja rahutusi sõjapiirkondades, vaid õõnestavad ka ÜRO-d ennast.
„Me näeme juba, kuidas tehisintellekti kuritarvitatakse massiliselt vale ja vihkamist õhutava teabe loomiseks ja levitamiseks,“ ütles Fleming.
„Kahjuks õõnestab see ka ÜRO agentuuride tööd, levitades valeinformatsiooni meie kavatsuste ja töö kohta,“ lisas ta.
Vihakõne sidumine valeinfo, väärinfo ja desinformatsiooniga on ÜRO kommunikatsioonistrateegiates populaarne taktika.
ÜRO defineerib vihakõnet järgmiselt: „igasugune suuline, kirjalik või läbiviidud suhtlus, mis ründab inimest või gruppi tema olemuse, st usu, etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, rassi, nahavärvi, päritolu, soo või mis tahes muu identiteeditunnuse tõttu või milles kasutatakse halvustavat või diskrimineerivat keelt.“
Üritus, kus Fleming kõneles, pidi käsitlema „vihkamiskõnet“, kuid ta võttis endale ülesandeks segada see „valeinfoga“, et neid kahte ühildada.
Sel viisil võiks isegi pelgalt ÜRO kritiseerimist pidada vihakõneks, kuna see võiks kujutada endast „rünnakut“ „rühma“ vastu, kuna seda tajutakse võimuahne, globalistliku organisatsioonina, mis on haavatav altkäemaksu, väärkohtlemise ja korruptsiooni suhtes.
„ÜRO ja peasekretär olid uhked, et said eelmise aasta juunis käivitada väga võimsa uue eestkostevahendi. Olen uhke, et minu osakond osales selle väljatöötamises. See on ÜRO ülemaailmsed teabe terviklikkuse põhimõtted, mis on soovituste kogum, mille eesmärk on aidata luua tervislikum infokeskkond, kaitstes samal ajal põhilisi inimõigusi.“
Melissa Fleming, ÜRO rahvusvaheline vihakõne vastane päev, juuni 2025
ÜRO kommunikatsioonijuhi juurde naastes kiitis Fleming tema enda tööd ÜRO teabe terviklikkuse globaalsete põhimõtete kallal – dokumendis, mis samuti ajab vihakõne segi väärinfo levitamisega, kasutades väljamõeldud moesõnu nagu „teabe terviklikkus” ja „tervemad teabe ökosüsteemid”, et muuta tsensuur, demonetiseerimine ja platvormilt eemaldamine vastuvõetavamaks.
Et näidata teile, kui meeleheitlikult ÜRO püüab kontrollida narratiive, mis on vastuolus tema tegevuskavade ja poliitikaga, on siin mõned tsitaadid teabe terviklikkuse dokumendist koos minu enda tõlkega nende tsitaatide tegelikust tähendusest:
- „Koordineeritud desinformatsioonikampaaniad, mida sageli juhivad ärihuvid, püüavad eitada või külvata kahtlust inimtegevusest tingitud kliimamuutuste teaduslikult aktsepteeritud aluse, nende põhjuste või tagajärgede suhtes, et edasi lükata või takistada kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.“
- „Avaliku elu tegelasi – aktiviste, teadlasi ja ringhäälinguajakirjanikke – on kliimakriisi kohta harimise ja sellega tegelemise eest sihikule võetud vihakõne, ähvarduste ja ahistamise tõttu.“
- Tõlge : Meile ei meeldi, kui te meid vastuargumentidega vaidlustate, seega eelistame ohvrit mängida.
- „Hoiduge nii kodu- kui ka välismaal selliste teavituskampaaniate läbiviimisest või edendamisest, mis levitavad tahtlikult valeinformatsiooni või kasutavad vihakõnet.“
Kuid ÜRO teeb enamat kui vaid reklaamijate julgustamist oma konkurente pankrotti ajama.
Fleming ise tunnistas 2022. aasta septembris Maailma Majandusfoorumi (WEF) ees, et ÜRO teeb Google’iga koostööd otsingutulemuste aktiivseks manipuleerimiseks, et maailma võimsaima ja mõjukaima otsingumootori tipus ilmuksid ainult ÜRO poolt heakskiidetud allikad.
Kõik ÜRO sõnumitega vastuolus olevad narratiivid tuleks ebaloomulikult maha suruda.
„Oleme Google’iga koostööd teinud. Kui guugeldada „kliimamuutus”, leiate otsingutulemuste ülaosast igasuguseid ÜRO ressursse. Alustasime seda partnerlust, kui avastasime šokeeritult, et kui guugeldasime „kliimamuutus”, saime tulemuste ülaosas uskumatult moonutatud teavet.“
Melissa Fleming, WEFi säästva arengu mõjukoosolekud, september 2022
„X” tõlge: Kuna Google’ile kuuluv YouTube laiendab oma väärinfo poliitikat, et eemaldada sisu, mis rikub WHO – ÜRO agentuuri – suuniseid, tasub meeles pidada, et ÜRO on koostöös Google’iga muude teemade, näiteks kliima, kohta käiva teabe mahasurumisel kuulutanud: „Meile kuulub teadus ja platvormidele ka.”
„Meil on teadmised ja me usume, et maailm peaks neist teadma, nagu ka platvormid ise.“
Melissa Fleming, WEFi säästva arengu mõjukoosolekud, september 2022
„Oleme Google’iga koostööd teinud,“ ütles Fleming 2022. aastal.
„Kui otsida Google’ist märksõna „kliimamuutus”, leiab otsingutulemuste ülaosast igasuguseid ÜRO ressursse.“
„Alustasime seda partnerlust, kui avastasime šokeeritult, et kui guugeldasime otsingut „kliimamuutus“, oli alguses saadud teave uskumatult moonutatud. “
„Meist on saanud palju proaktiivsem lahendus. Meil on teaduslikud tõendid ja usume, et maailm peaks sellest teadma, nagu ka platvormid ise,“ lisas ta.
„Meil pole probleem mitte ainult heitgaaside tekitatud reostusega, vaid ka inforeostusega, mis ujutab meie uudisvood üle vandenõuteooriate ja valedega.“
Melissa Fleming, G20 tippkohtumine, november 2024
„X” tõlge: „Meil on probleem mitte ainult heitgaaside tekitatud reostusega, vaid ka inforeostusega, mis ujutab meie uudisvood üle vandenõuteooriate ja valedega”: ÜRO kommunikatsioonidirektor Melissa „TEADUS ON MEIE OMA” Fleming, G20 https://youtube.com/watch?v=8_vs3n
Eelmisel aastal toimunud G20 pressikonverentsil info terviklikkuse teemal ütles Fleming, et inforeostus „uputab meie uudisvood vandenõuteooriate ja valedega üle“.
Fleming väitis, et kliimaalast desinformatsiooni ajendasid „erilised huvid“ ja „eksitav reklaam“, mille eesmärk oli „takistada energiasiirdeid“, „eitada teaduslikke fakte“ ja „õõnestada usaldust kliimateaduse ja selle lahenduste vastu, kiusates samal ajal just neid inimesi, kes neid fakte levitada üritavad“.
Ta kaebas ka, et ajakirjanikke, teadlasi ja kliimaaktiviste rünnati ÜRO poolt toetatud kliimanarratiivide levitamise eest.
Globaalne digitaalne kokkulepe „nõuab väärinfo ja desinformatsiooni mõju hindamist säästva arengu eesmärkidele“.
Melissa Fleming, G20 tippkohtumine, november 2024
„X” tõlge: „Inimesed hakkavad märkama kliimamuutuste väärinfo põhjustatud kahju. Me elame mürgises infoökosüsteemis.” Melissa „MEIE KUULUB TEADUS” Fleming, G20
Fleming väitis eelmise aasta novembris lisaks, et kliimaalane valeinformatsioon loob mürgiseid infoökosüsteeme, kuid eelmisel aastal ÜRO tulevikutippkohtumisel allkirjastatud ülemaailmne digitaalne kokkulepe on oma teabe terviklikkust käsitleva osa tõttu väga oluline dokument.
Flemingi sõnul on teabe terviklikkust käsitlev osa oluline, sest „see nõuab väärinfo ja desinformatsiooni mõju hindamist säästva arengu eesmärkidele“.
Ja just selles seisnebki vihakõne ja niinimetatud väärinfo ühendamine – igasuguse teisitimõtlemise mahasurumine, mis võiks takistada ÜRO edusamme Tegevuskava 2030 osas.
„Üle maailma jälgib ÜRO, kuidas väärinfo, desinformatsioon ja vihakõne võivad ohustada säästva arengu eesmärkide saavutamist. On selgeks saanud, et tavapärane tegutsemine ei ole võimalik.“
ÜRO POLIITIKAÜLEVAADE, TEABEVARUUS DIGITAALPLATVORMIDEL, JUUNI 2023
2023. aastal avaldas ÜRO digitaalsete platvormide teabe terviklikkuse vabatahtliku käitumisjuhendi, mis näitab mitmes mõttes, et „teabe terviklikkusel” on vähe pistmist ausa ja avatud aruteluga, vaid pigem igasuguste eriarvamuste mahasurumisega säästva arengu eesmärkide (SDG) kohta.
Et anda teile aimu, kui suures ulatuses ja ulatuses ÜRO püüab kaotada seda, mida ta peab „valeinfoks ja desinformatsiooniks“, on siin mõned poliitilised soovitused dokumendist „ÜRO käitumisjuhendi poole“, mis kutsub lisaks liikmesriikidele ka erarühmitustele, näiteks survegruppidele (st vabaühendused, ettevõtted, akadeemilised ringkonnad jne), digitaalsetele platvormidele, reklaamijatele ja uudistemeediale üles järgima ÜRO mandaati:
- Kõik osapooled peaksid hoiduma väärinfo ja vihakõne levitamisest, toetamisest või võimendamisest mis tahes eesmärgil.
- Kõik sidusrühmad peaksid eraldama ressursse väärinfo ja vihakõne põhjuste, leviku ja mõju uurimiseks ja aruandluseks, austades samal ajal inimõiguste norme ja standardeid ning jätkama investeerimist faktide kontrollimise suutlikkusse kõigis riikides ja kontekstides.
- Kõik sidusrühmad peaksid edendama koolitust ja suutlikkuse suurendamist, et arendada arusaamist sellest, kuidas väärinfo, desinformatsioon ja vihakõne avalduvad ning tugevdada ennetus- ja parandusmeetmeid.
- Kõik sidusrühmad peaksid võtma kiireloomulisi ja viivitamatuid meetmeid, et tagada tehisintellekti ohutu, vastutustundlik, eetiline ja inimõigustega kooskõlas olev kasutamine ning tegeleda selle valdkonna hiljutiste edusammude mõjuga väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne levikule.
- Liikmesriigid peaksid tagama avalikkuse juurdepääsu täpsele, läbipaistvale ja usaldusväärsele valitsuse teabele, eelkõige avalikku huvi pakkuvale teabele, sealhulgas kõigile säästva arengu eesmärkide aspektidele.
- Liikmesriigid peaksid investeerima väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne leviku ja mõju sõltumatutesse uuringutesse eri riikides ja keeltes, eriti väheteenindatud kontekstides ja muudes keeltes peale inglise keele, ning neid uuringuid toetama, et kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad saaksid vabalt ja turvaliselt tegutseda.
- Digitaalsed platvormid ja reklaamijad peaksid tagama, et reklaame ei paigutata veebis valeinfo, desinformatsiooni või vihakõne kõrvale ning et desinformatsiooni sisaldavaid reklaame ei propageerita.
- Digitaalsed platvormid peaksid tagama algoritmide, andmete, sisu modereerimise ja reklaami osas sisuka läbipaistvuse.
- Digiplatvormid peaksid avaldama ja edastama kergesti ligipääsetavaid eeskirju väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne kohta ning andma aru koordineeritud desinformatsiooni levikust oma teenustes ja sellise tegevuse vastaste meetmete tõhususest.
- Digiplatvormid peaksid tagama kodanikuühiskonna täieliku osalemise väärinfo, desinformatsiooni ja vihakõne vastases võitluses.
- Uudistemeedia peaks tagama, et kõik tasulised reklaamid ja reklaamartiklid oleksid selgelt vastavalt märgistatud ega sisaldaks valeinformatsiooni, desinformatsiooni ega vihakõnet.
ÜRO väidab, et tegeleb peamiselt sellega, mida ta peab „valeinformatsiooniks“, kuna valimata globalistlik organ on mures teabe pärast, mis võib „õõnestada ÜRO mandaadi ja peamiste prioriteetide täitmist“, eriti mis puudutab ÜRO säästva arengu eesmärkide kriitikat.
ÜRO tõestab ikka ja jälle, et tema tegevuskava niinimetatud vihakõne vastu võitlemiseks on alles algus.
Kui see, mida Melissa „Meile kuulub teadus” Fleming esmaspäeval ÜRO kavatsuste kohta käiva teabe kohta ütles, mis õõnestab selle organisatsioonide tööd, on tegelikult tõsi, siis tuleks seda, mida te kohe loete, pidada kahjulikuks ja vihkamist õhutavaks ning seda poleks kunagi tohtinud avaldada.
Valimata globalistide jaoks on vihakõne lähtepunkt sellele, mida nad tegelikult hävitada tahavad – nimelt igasugune teave, mis võiks takistada nende edusamme säästva arengu eesmärkide (nn. „Tegevuskava 2030“) saavutamisel.
Nii nagu sotsiaalmeedia platvormid tsenseerisid karantiini ajal tõest ja täpset teavet, kuna see võis kaasa aidata „vaktsiinikõhklusele“, kasutatakse sama taktikat ka ÜRO ja selle säästva arengu eesmärkide puhul.
Tõde pole olemas, on ainult võim.
