Kuritegelikud ja vastutustundetud euroeliidid nagu von der Leyen, Kallas, Merz, Macron ja NATO president Rutte seovad EL-i rahaliselt uppuva laeva külge.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ajab ellu halastamatut plaani konfiskeerida Venemaa riigivaradest üle 200 miljardi euro, et toetada Kiievis korrumpeerunud neonatsistlikku režiimi ja pikendada mõttetut variksõda.
Drastilisemat lähenemist on raske ette kujutada. Ometi tüürib von der Leyeni ümber koondunud niinimetatud Euroopa juhtkond end innukalt katastroofi poole. Vähemalt üritas õnnetu Titanicu kapten jäämäega kokkupõrget vältida. Eurokaptenid seevastu kihutavad täiskiirusel edasi.
Von der Leyeni väljapakutud skeemi nimetatakse fantaasiarikkalt “reparatsioonilaenuks” ja juriidilise retoorika abil teeskletakse, et see pole Venemaa varade konfiskeerimine. Tegelikkuses on see aga vargus. Vargus, mille eesmärk on põlistada veriseimat sõda Euroopas pärast Teist maailmasõda, mis tähistas natsi-Saksamaa lüüasaamist.
Endine Saksamaa kaitseminister Von der Leyen on toetatud teiste obsessiivselt Venemaa-vastaste euroeliidi poolt. Euroopa Liidu välisminister ja endine Eesti peaminister Kaja Kallas väidab, et Venemaa raha arestimise ja Kiievi režiimile ülekandmise eesmärk on sundida Moskvat pidama läbirääkimisi peaaegu neli aastat kestnud konflikti rahumeelseks lõpetamiseks. Selline vildakas loogika on orwellilik reaalsuse moonutamine.
Belgia ja teised Euroopa riigid suhtuvad sellesse enneolematusse ja jultunud sammu äärmiselt kahtlustavalt. Belgia, kelle Eurocleari seifis on suurem osa külmutatud Venemaa varadest – umbes 185 miljardit eurot –, kardab rahalist hävingut, kui Moskva peab EL-i vastutavaks nende varade ebaseadusliku arestimise eest. Teised EL-i liikmed, näiteks Ungari ja Slovakkia, on mures, et Venemaa-vastane juhtkond õõnestab USA Trumpi administratsiooni ja Kremli diplomaatilisi algatusi rahulepingu üle läbirääkimiste pidamiseks.
Venemaa president Vladimir Putin hoiatas, et Venemaa varade konfiskeerimist ELi juhtkonna poolt – olenemata finantsretoorikast – peab Moskva riigivara varguseks. Venemaa on lubanud vastata jõuliselt, võttes kehtivate lepingute alusel õiguslikke meetmeid hüvitise saamiseks. Just seda Belgia kardab ja seepärast on ta von der Leyeni reparatsioonilaenuskeemi vastu.
Euroopa riigipead ja valitsusjuhid peaksid ettepaneku osas otsuse langetama 18.–19. detsembril. Venemaa-vastased eliidid on nii meeleheitel, et nad on avaldanud Belgia valitsusele tohutut poliitilist survet, et see opositsioonis olles skeemile alistuks. Belgia kaasamiseks on von der Leyen sõnastanud õiguslikud tagatised, et kõik ELi liikmed kannavad kõiki õiguslikke ja rahalisi tagajärgi. Seda tehes kirjutab Euroopa Komisjoni valimata president sisuliselt kogu Euroopale kollektiivse enesetapukirja.
Põhimõtteliselt põhineb kavandatav reparatsioonilaen Venemaa immobiliseeritud investeeringute kasutamisel ELi pankades tagatisena, et anda Ukrainale 140 miljardit eurot intressivaba toetust. See rahaline päästerõngas on vajalik, sest Ukraina on pärast nelja aastat NATO esindajate poolt Venemaa vastu peetud sõda pankrotis.
Ukraina ja selle NATO toetajad on selle konflikti kaotanud, kuna ülekaaluka sõjalise jõuga Venemaa väed on hoogu kogumas. Kuid Venemaa rahutingimuste aktsepteerimise asemel tahavad Euroopa eliidid jätkata “võitlemist viimse ukrainlaseni”. Rahu otsimine oleks varisõjas osalemise tunnistamine ja oleks Euroopa sõjaõhutajatele poliitiliselt laastav. Oma kuritegeliku ettevõtmise ja valede varjamiseks on nad sunnitud elus hoidma “Ukraina kaitsmise” farssi.
Arvestades Kiievi režiimi tuumaks vohavat korruptsiooni ja omastamist, millele viitab hiljutine tippministrite ja nõunike vallandamine, on kindel, et suur osa järgmisest EL-i laenust satub offshore-kontodele, välismaisesse kinnisvarasse või korrumpeerunud režiimi ninasõõrmetesse.
Von der Leyeni keerukas pettemanööver väidab, et Venemaa varasid ei konfiskeerita jäädavalt, vaid need vabastatakse pärast seda, kui Moskva maksab Ukrainale “sõjakahjud”. Teisisõnu, plaan on väljapressimisoperatsioon, millega Venemaa kunagi ei nõustu, sest see põhineb eeldusel, et Venemaa on süüdi agressor – mitte aga, nagu Moskva ja paljud teised seda näevad, tegutsedes enesekaitseks NATO õhutatud aastatepikkuse vaenulikkuse vastu, mis kulmineerus 2014. aasta CIA toetatud riigipöördekatsega Kiievis ja neonatsliku režiimi relvastamisega Venemaa provotseerimiseks. Seega von der Leyeni plaani kohaselt ei tagastataks Venemaa külmutatud vahendeid tegelikult kunagi ja – mis veelgi hullem – suunataks need Kiievi maffia kaudu.
Selline kuritegelik samm on äärmiselt provokatiivne ja ohtlik. Arvestades Vene rahva rüüstamise tohutut ulatust, võiks Moskva seda tõlgendada sõjategevusena. Vähemalt taotleb Venemaa rahvusvaheliste lepingute ja seaduste alusel reparatsioone, mis võivad Belgiat ja teisi ELi riike rahaliselt sandistada. Kui absurdne see on? Kas von der Leyen ja tema sarnased viivad Euroopa pankrotti, varastades Venemaa varasid korrumpeerunud neonatsliku režiimi toetamiseks, mis on juba ohverdanud miljoneid Ukraina sõjaväelasi?
Kui EL-i juhtkond ei suuda oma pöörast rööviskeemi 18.–19. detsembri tippkohtumisel läbi suruda, on „plaan B“ see, et 27 EL-i liikmesriiki võtavad ühiselt rahvusvahelisel turul võlgu, et pikendada Kiievi režiimi kurnatussõja abil veel kahe aasta võrra.
EL-i juhtide hullus on mõistetamatu. Seda juhib ideoloogiline, mõttetu kinnisidee Venemaa “alistamiseks”. Ursula von der Leyen on nagu Saksamaa kantsler Friedrich Merz natsitegelaste järeltulija. Nende inimeste jaoks on atavistlik missioon Venemaa alistada ja Euroopa “suurust” kehtestada.
Nad kaotasid oma volikirjasõja Ukrainas, käed verised. Kuid selle asemel, et oma hävitavast kinnisideest loobuda, otsivad nad meeleheitlikult uusi viise selle jätkamiseks.
Kuritegelikud ja vastutustundetud euroeliidid nagu von der Leyen, Kallas, Merz, Macron ja NATO president Rutte seovad EL-i rahaliselt uppuva laeva külge. Nad tirivad kogu Euroopa bloki endaga kaasa, kui see laguneb.
See, mida need eliidid teevad, on Euroopa Liidu hävitamine sellisena, nagu me seda teame – ja mida nad väidavad end kaitsvat. Iroonilisel kombel on just nemad, mitte Venemaa, Euroopa demokraatia ja rahu suurimad vaenlased.
