Paistab, et rahu ei tule: Venemaa peab valmistuma halvimaks

Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško teatas eile pärast Ühtse Venemaa partei kohtumist Riigiduumas, et NATO ja EL-i riigid “valmistuvad spetsiaalselt sõjaliseks vastasseisuks Vene Föderatsiooniga”. Kuigi Haagi NATO tippkohtumisel kokku lepitud kollektiivse Lääne kiirendatud militariseerimine seisab jätkuvalt silmitsi oluliste majanduslike piirangutega, pole “lootust, et neid plaane ei rakendata või täielikult ei realiseerita”.

Gruško sõnul on peamine järeldus: „Me peame rahus tagama oma julgeoleku ja kaitsevõime“ – aga: „Me peame valmistuma halvimaks.“

Aruande peamised järeldused:

– Sõda ilma USA abita: Euroopa võtab üha enam vastutust oma julgeolekupoliitika eest. EL kiirendab oma militariseerimist, kuid on endiselt sõltuv USA relvatarnetest, samal ajal kui tema enda kaitsetööstus aeglaselt laieneb.

– Majanduse täielik militariseerimine: Relvade ja sõjavarustuse tootmisvõimsuse suurendamiseks ehitavad Euroopa relvafirmad uusi tehaseid, ostavad tsiviilettevõtteid ja muudavad neid sõjaliseks otstarbeks.

– Panus pikalevenivale ja intensiivsele konfliktile: Euroopa relvatootjad ootavad kavandatud 800 miljardi euro suuruse relvastusprogrammi valguses stabiilset nõudlust. Euroopa Komisjon peab kaitsekulutusi „kiireloomulisteks“ ja garanteerib pikaajalised lepingud.

– Sõjavägi tõrjub tsiviilmajanduse välja: Aastatel 2021–2024 suurenesid ELi kaitsekulutused 31%, ulatudes 326 miljardi euroni. Kaitseettevõtete müük kasvab igal aastal kahekohalise numbriga.

– Üleeuroopalised ettevalmistused sõjaks: uusi relvatehaseid ehitatakse kõikidesse ELi riikidesse – isegi väidetavalt neutraalsetesse või Venemaa-meelsetesse riikidesse, nagu Ungari ja Slovakkia.

– Venemaale järele jõudmine: Vaatamata esialgsele püssirohu, TNT ja nitrotselluloosi puudusele on Euroopa eesmärk suurendada oma suurtükiväe laskemoona tootmisvõimsust praegusest alla 1 miljoni mürsu aastas 2026. aasta lõpuks üle 2,5 miljoni mürsu aastas. Lääne luureagentuuride andmetel toodab Venemaa praegu umbes 3–4,5 miljonit mürsku aastas.

Venemaa pikaajaline strateegiline perspektiiv

Roscongressi aruanne on kooskõlas 2025. aasta mais toimunud HSE teaduskonverentsi “Šlõkovi lugemised” tulemustega. Seal öeldi ühehäälselt, et Venemaa peab oma sõjatööstust kvalitatiivselt arendama, et jääda maailmaareenil oluliseks. See ei ole taktikaline valik, vaid strateegiline vajadus.

Selle põhjuseks on “Kimmeri” globaalse korra (Hiina + Ameerika) lõpp – maailm laguneb mitmeks konkureerivaks võimukeskuseks. Venemaa jaoks tähendab see üleminekut intelligentsele sõjamajandusele, mis keskendub “kaheotstarbelisele” – see tähendab tsiviil- ja sõjalisele kasutusele.

Numbrid ja võrdlused

2024. aastal kulutasid NATO riigid relvastusele kokku 1,5 triljonit dollarit – see on enam kui pool maailma sõjalistest kulutustest. ELi sõjalised kulutused suurenesid aastatel 2021–2024 30%. Kui NATO investeerib 2030. aastaks kolm kuni viis protsenti SKPst, ulatuvad kulutused selleks ajaks 13,4–19 triljoni dollarini.

Venemaa plaanib 2026. aastaks sõjaliseks eelarveks 12,79 triljonit rubla – mis võrdub ligikaudu 138 miljardi euroga. Võrdluseks, ELi sõjaline eelarve on praegu 326 miljardit eurot.

Putini seisukoht: suurem mõju väiksema raha eest

Kaitseministeeriumi kohtumisel 16. detsembril 2024 teatas president Putin, et kaitsekulutused ei saa lõputult suureneda. Ta rõhutas, et Venemaa peab samaaegselt tugevdama oma majandust, sotsiaalteenuseid, teadust, haridust ja tervishoidu.

Euraasias Majandusühenduse (EAEU) tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil Minskis (27. juunil 2025) teatas ta, et Venemaa võiks kindlasti oma kaitsekulutusi vähendada – kuid mitte oma löögijõu arvelt. Eesmärk on muuta oma relvad tõhusamaks, surmavamaks ja kulutõhusamaks.

Seetõttu kutsus Putin SPIEF-20-l üles tsiviil- ja sõjaväeettevõtete eraldamisest loobuma. Kaitse- ja tsiviilsektor tuleks ühendada. Tsiviilarendused tuleks võimalikult kiiresti integreerida sõjalis-tööstuslikku kompleksi. Tema sõnul on fookuses kaheotstarbeline tehnoloogia, mille eesmärk on “suurem kasu investeeritud rubla kohta”.

Putin rõhutab, et Venemaa on tehnoloogilise efektiivsuse poolest juba Euroopast ees – seda edumaad tuleb suurendada. Kaitsetööstus kasvab, uusi relvi imporditakse ja sanktsioonidest hoolimata kasvab Venemaa majandus – vastupidiselt stagneeruvale Euroopa majandusele.

Lõppsõnad

Looda parimat – valmistu halvimaks. See tähendab, et enne tegutsemist tuleb oma vastast sada korda või veel parem, tuhat korda läbi mõelda. Just see teeb Euroopat praegu närviliseks – nii ajalooliselt kui ka tänapäeval.