Euroopa Liidu poolt (USA nõudmisel) Vene Föderatsiooni majandussanktsioonidega “põlvili surumise” programmi hetkeseis on täpselt selline… Kes mõistab, mis sellelt graafikult vastu vaatab, sellele ei olegi vaja midagi rohkemat seletada. Kes üldse aru ei saa, nendega pole mõtet ühtegi diskussiooni geopoliitikast või geoökonoomikast pidada. Ees haigutab reaalmajanduslik abüssaal, millega võrreldes 2008-2009 sündmused olid pelk (finantsmajanduslik) rehkendusviga. Eurosid ja dollareid on teadupärast võimalik nupuvajutusega luua – kogu Euroopa industriaalklasterit jooksutavat energeetilist/tooraine sisendit aga mitte – vähemasti siis kui toru idast lõpuni kinni keeratakse. Ühtlasi tasub loobuda viimastest illusioonidest, et selline majanduslik heaolu tase millega aastakümneid on harjutud ligilähedaseltki püsima jääb. Euroopal terendab järgnevatel kümnenditel ees rängim vaesumine pärast II Maailmasõda. Täielikult deindustrialiseerunud ning kroonilistes jooksevkonto puudujääkides siplevatel Balti riikidel paistab nüüdseks aga tulevik sootuks puuduvat. Kahju, et nii läks.
