Veiste jälgimise säte, mis võib piirata veiseliha pakkumist, on vastu võetud koondseaduses

Autor Matthew Lysiak kaudu The Epoch Times (rõhuasetus meie),

Vastuoluline meede, mis sisaldab 15 miljonit dollarit kariloomade elektrooniliseks jälgimiseks, on jõudnud kongressi kaudu hiljuti vastu võetud omnibus-seaduseelnõu kaudu, tekitades kriitikutes hirmu, et valitsus võib uue süsteemi relvastada veiseliha tarbimise piiramiseks.

Ameerika karjakasvataja Shad Sullivan ütles The Epoch Timesile, et ta kardab, et elektroonilised sildid on väikese rantšo lõpp.

“Nad kavatsevad seda kasutada maksustamismehhanismina, et lõpuks kariloomi kontrollida,” ütles hr Sullivan. “Euroopa Liidus kasutasid nad neid meetmeid kliimamuutuste varjus, et piirata kariloomade pakkumist ja kui nad seda siin teevad, hävitab see meie tööstuse.

Kui sildimandaat on rakendatud, on see võti, mis avab gaasikambri ukse iseseisvaks rantšoks.”

Thomas Massie (R-Ky.), kes omab kariloomi, andis samuti häire, et kolimine võib viia tööstuse erosioonini.

“Vasakpoolsed tahavad veised keelustada ja enne, kui saate keelata kõik, mida vajate registris, peate teadma, kus see asub ja kellele see kuulub ning sellepärast tahavad nad veiseid märgistada,” ütles ta 23. märtsi postituses sotsiaalmeedia platvormil X, varem tuntud kui Twitter. “Me oleme näinud, et see juhtub Euroopas.”

Eelmises postituses kirjutas hr Massie, et kui see vastu võetakse, siis elektroonilist jälgimist “kasutab ROHELINE tegevuskava veiseliha tootmise piiramiseks ja ettevõtte liha oligopol väikeste rantšerite domineerimiseks”.

22. märtsil vastu võetud koondarve ühendab kuus olulist kuluarvet üheks ja sisaldab teksti, mis eraldab 15 miljonit dollarit programmi jaoks vajalikule “seotud infrastruktuurile”.

Sätte täistekst on järgmine: “Lepinguga suunatakse ministeeriumit jätkama märgise ja sellega seotud infrastruktuuri pakkumist, mis on vajalik föderaalse loomahaiguste jälgitavuse reegli järgimiseks, sealhulgas vähemalt 15 000 000 USA dollarit elektroonilise identifitseerimise (EID) märgiste ja nendega seotud taristu jaoks, mida sidusrühmad vajavad kavandatud eeskirja “Elektroonilise identifitseerimise kõrvamärkide kasutamine veiste ja piisonite ametlikuks identifitseerimiseks, ” kui see reegel tuleks lõplikult vormistada.”

Alates selle esialgsest ettepanekust eelmisel aastal on mandaat elektrooniliste kõrvamärkide loomiseks riigipiire ületavate veiste ja piisonite jaoks tekitanud poleemikat, eriti väikeste rantšerite seas. Nad kardavad, et lisakulud, mida suured korporatiivsed rantšerid suudavad vastu võtta, viivad paljud väiksemad toimingud äritegevusest välja.

Praegu jälgitakse enamikku kariloomi siltide abil, mis kuvavad 11-kohalisi numbreid, mis on nii nähtavad kui ka jälgitavad. 19. jaanuaril 2023 avaldas föderaalregister kavandatavad määrused, millega kohustatakse raadiosagedustuvastust lisama kõrvamärkidesse. Need täiustatud sildid peavad olema “nii visuaalselt kui ka elektrooniliselt loetavad”, et neid saaks tunnustada veiste ja piisonite riikidevahelise liikumise ametlikuna.

“Kariloomad”, USA põllumajandusministeeriumi looma- ja taimetervise kontrolli teenistuse määruse alusel; hõlmab kõiki 18 kuu vanuseid ja vanemaid suguliselt terveid veiseid ja piisoneid; kõik igas vanuses emased piimakarjad; kõik isased piimakarjad, kes on sündinud pärast 11. märtsi 2013; igas vanuses veised ja piisonid, mida kasutatakse rodeo- või meelelahutusüritusteks; ja igas vanuses veised ja piisonid, mida kasutatakse näitustel või näitustel, vastavalt ettepanekule.

Alates 2003. aastast, pärast veiste spongioosse entsefalopaatia, tuntud ka kui hullulehmatõve, esimese juhtumi avastamist Ameerika Ühendriikides, on rantšereid sunnitud võtma kasutusele elektroonilised identifitseerimissildid kariloomade liikumiseks. Sellest ajast alates on veisekasvatussektor järk-järgult liikunud täiustatud jälgitavuse eeskirjade ja tehnoloogia suunas.

Elektrooniliste kõrvamärkide föderaalne volitamine paneks aga Ameerika rantšeritele tarbetuid ja karistavaid kulusid, tõstes samal ajal veelgi veiseliha hinda, ütles USA karjakasvatajate assotsiatsiooni president Justin Tupper.

See on järjekordne näide naeruväärsetest kulutustest,” ütles hr Tupper ajalehele Epoch Times. “Kui nad kavatsevad neid vahendeid kasutada tasuta siltide jagamiseks neile, kes neid tahaksid, siis ei oleks mingit reaalset kahju, kuid see ei tundu olevat see, mida nad siin teevad.”

“Selle asemel annavad nad need suurtele sildifirmadele, et nad meile kurku suruksid, et seda volitada, mis on hoopis teine asi.”

Uued volitused kariloomade kohta vaid lisaksid veel ühe takistuse tööstusele, mida määrused ja põud on juba niigi laastanud.

Lihaveiste pakkumine on juba langenud aastakümnete madalaimale tasemele, tõstes veiseliha hinna kõigi aegade kõrgeimale tasemele ja uuendades muret riigi põllumajandustootjate pikaajalise tervise pärast. Hr Tupperi sõnul on mitmed tõsised põuad koos valitsuse poliitikaga, mis soosib jätkuvalt suuri tööstuslikke toidutöötlejaid, vähendanud riigi lihaveiste pakkumist tasemele, mida pole nähtud alates 1950. aastate algusest.

Seadusandjad libistasid elektroonilise kõrvamärgi infrastruktuuri rahastamise koondseaduse eelnõu ühte lõikesse, mis võimaldas seadusandjatel võtta vastu õigusakte ilma tavapärase kontrollita ja on veel üks näide föderaalvalitsuse üha pealetükkivamast rollist sõltumatute rantšerite elus, ütles ta.

Kõik, mis on volitatud, surume me väga kõvasti vastu,” ütles hr Tupper. “Me peame alati olema teadlikud sellest, kes andmeid kontrollib.”

“Oleme hästi teadlikud asjaolust, et andmed võivad avaldada tohutut kontrolli riigi kariloomade üle.”

Hr Sullivani sõnul võib see säte olla ka iseseisva Ameerika rantšeri lõpu algus.

“Veiselihatööstus on vabaduse viimane bastion,” ütles ta. “Rantšerid üle kogu rahva peavad püsti tõusma. Kui ei, siis on need sildid väikese rantšo lõpp.”

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img
- Soovitus -spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -