Võltsitud valimised legitiimsust ei anna. Seega ei ole legitiimne ka valitsus, mille see riigikogu ametisse seab. Valitsevat seltskonda see muidugi ei morjenda, sest võim on nende käes. Asjad on nii, nagu nemad ütlevad. Eetika neid ka ei sega, sest nagu avalikkus võis veenduda, on nad lihtsalt küünilised valetajad.
Okupatsiooniajal tehti vahet Eesti riigil de jure ja de facto. De facto riiki ei olnud, de jure oli. Praegu on olukord sarnane. Kusagil de jure eksisteerib riik, mille kohta võime lugeda põhiseadusest. De facto seda riiki ei ole, ning kodanikel puudub praeguse isehakanud režiimi suhtes lojaalsuskohustus. Pigem vastupidi – valimiste võltsimise teel võimu haaranud seltskonda ei tohi mingil juhul aktsepteerida legitiimse võimuna.
