Vastus Tallinna Halduskohtu määrusele 3-25-45 2025.12.17 kaebuse tagastamise kohta

MÄÄRUSKAEBUS

Tallinna Ringkonnakohtule

Tallinna Ringkonnakohtule

D-U-N-S® Nummer: 565776419

Unternehmensadresse:

Pärnu mnt 7 15084 Tallinn

Haldusasjas nr 3–25–4569 Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale.

Kaebaja: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ

Vastustajad: Riigikogu, Prokuratuur, Õiguskantsler

1. Sissejuhatus

Esitan käesoleva määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale seoses Prokuratuuri, Õiguskantsleri ja Riigikogu määruste tühistamisega seoses NATO ja Rohepöörde nõuete mittetäitmisega, millega kohus tagastas Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ kaebuse HKMS § 121 alusel.

Leiame, et määrus on õigusvastane, põhjendamata ning tehtud oluliste menetlusnormide rikkumisega. Kohus on:

• valesti hinnanud kaebeõigust,
• valesti hinnanud halduskohtu pädevust,
• jätnud hindamata kaebuse tegeliku sisu,
• rikkunud PS § 15 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsele,
• jätnud arvestamata rahvusvaheliste kohustuste siduvust (ILO konventsioon, NATO energiajulgeoleku raamistik, EL rohelepe).

1. Määruskaebuse alused
2. Kohus hindas kaebeõigust valesti (HKMS § 44 lg 1)

Halduskohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda:

• tasu tehtud tööde eest,
• halduslepingute sõlmimist,
• riigiasutuste tegevusetuse tuvastamist.

See järeldus on õigusvastane, sest:

1.1. Kaebaja õigusi riivati tegelikult ja vahetult

Kaebaja:

• suunati Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt konkreetsete ülesannete täitmisele et NATO ja Rohepöörde nõudeid rekendada , – Riigikogu oli eelnevate tööde baasil teadlik tööde mahtudest, kuid jättis sellele vaatamata töölepingud sõlmimata.
• tegi tööd, mille kohta esitati arve,
• jäi ilma tasust,
• jäi ilma võimalusest sõlmida leping,
• jäi ilma võimalusest saada õiguskaitset prokuratuuris ja õiguskantsleri kaudu.

See on reaalne ja vahetu õiguste riive, mis annab kaebeõiguse.

1.2. Kohus ignoreeris sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni (ILO nr 29)

Konventsioon keelab:

• tasuta töö nõudmise,
• tööle suunamise ilma lepinguta,
• olukorra, kus isik teeb riigi ülesandel tööd ilma tasuta.

Riigikogu komisjon suunas kaebaja tööle, jättes lepingud sõlmimata. See on otsene konventsiooni rikkumine, mis annab kaebeõiguse. Samas kinnitab kirjavahetus et Riigiasutused kasutasid MTÜ intellektuaalset omandit edasiste arengute tagamisel, mis kvalifitseerub intellektuaalse omandi vargusena kui töötasu ei maksta. Seega legaliseerib praegune Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määrus  Haldusasjas nr 3–25–4569 Intellektuaalse omandi varguse ja soodustab selliste vargusskeemide edasist toimepanekut. Kuna keeldub kaebuse menetlusse võtmast..

1.3. Kohus ei hinnanud rahvusvaheliste kohustuste siduvust

NATO energiajulgeoleku raamistik ja EL rohelepe on:

• Eesti poolt ratifitseeritud,
• siduvad,
• riigiasutustele täitmiseks kohustuslikud.

Kui riigiasutused jätavad need täitmata, on kaebajal õigus nõuda tegevusetuse tuvastamist. Kuna Rahvusvaheliste lepete täitamata jätmine on kuritegevus siis peab algatama uurimise kohtumenetluse mõistes.

1.4. Intellektuaalse omandi vargus ja selle rahvusvaheline keelatus

Kaebaja töö ei olnud pelgalt füüsiline tegevus, vaid hõlmas intellektuaalset omandit: analüüse, metoodikaid, tehnoloogilisi lahendusi, rohepöörde ja NATO energiajulgeoleku rakendamise kontseptsioone.

Riigiasutused:

• kasutasid kaebaja intellektuaalset omandit,
• tuginesid sellele edasistes tegevustes,
• kuid keeldusid tasumast ja lepinguid sõlmimast.

See vastab intellektuaalse omandi väljapetmisele, mis on keelatud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, sh:

• WIPO intellektuaalomandi kaitse konventsioonid,
• TRIPS-leping (WTO),
• Bern’i konventsioon,
• ILO konventsioonid, mis keelavad tasuta töö ja intellektuaalse panuse omastamise.

Tallinna Halduskohtu määrus, millega keelduti kaebust menetlemast, soodustab praktikas intellektuaalse omandi vargust, kuna:

• riigiasutus saab kasutada MTÜ intellektuaalset omandit,
• jätta tasumata,
• ja kohus keeldub olukorda kontrollimast.

See loob ohtliku pretsedendi, kus riigiasutused saavad tasuta omastada ekspertteadmisi, mis on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud.

2. Kohus hindas pädevust valesti (HKMS § 4)

2.1. Kohus väitis, et Riigikogu tegevus ei kuulu halduskohtu pädevusse

See on osaliselt õige, kuid kohus jättis tähelepanuta:

Lisaks jäi uurimata arvete tagastamise kord ja selle kestus. Riigikogult saadi arve tagastamise teatis poolteist aastat hiljem, mis on õigustühine, kuna seaduses sätestatud tagastamise tähtaegu ei järgitud. See rikub menetlusnorme ja muudab tagastamisteate õigustühiseks.

• kaebus ei puudutanud Riigikogu poliitilisi otsuseid,
• kaebus puudutas haldusülesannete täitmist (suunamine ministeeriumisse, tööülesannete andmine ja arvete tegastamise korda),
• Riigikogu kantselei on haldusorgan, kelle tegevus kuulub halduskohtu kontrolli alla.

Seda enam, kuna tegemist on põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide, NATO ja roheleppe nõuete rikkumisega ja lepinguliste kohustuse mitte täitmisega ning  kodanikul keelatud vastava uurimistegevuse läbiviimine. Seda enam tuleks kohtul vastav uurimistegevus alustada või suunata uurimistegeus vastavatele uurimisasutustele kes seda teeksid..

2.2. Kohus jättis hindamata Riigikogu kantselei haldusotsused

Kaebus puudutas:

• arve tagastamist,
• lepingute sõlmimata jätmist,
• suunamisi ministeeriumitesse.

Need on haldustoimingud, mitte poliitilised otsused.

2.3. Uurimata jäi ka aspekt, kas ja kuidas on eeltoodud intantside poolt parendused seadusandlikku ruumi sisse viidud:

1. Tehnoloogiatest ülevaate saamise korraldamine välisriikides, et tagada parimate praktikate ja innovatsioonide kaasamine – ilma selleta puudub ligipääs tehnoloogiatele, et rohelepete ja NATO nõudeid rakendada.
2. Nõustamistegevuse väljaarendamine, mis võimaldab projekte üldse kokku kirjutada ning tagab nende kvaliteedi ja vastavuse rahvusvahelistele nõuetele – ilma selleta ei ole võimalik teadlasi arendustesse kaasata, et rohelepete ja NATO nõudeid rakendada.
3. Tugimeetmete rakendamine Euroopa-projektide kokkukirjutamiseks, sealhulgas projektide kokkukirjutamise reeglite ja protsesside väljatöötamine ning rahastamise korraldamine – ilma selleta ei ole võimalik projekte kokku kirjutada, et rohelepete ja NATO nõudeid rakendada.

Meie praktika kinnitab et eeltoodud meetmed on tänaseni välja arendamata siis on tegemist riigi poolt võetud leppeliste kohustuste rikkumisega. Seda enam te isegi probleemidest teadaandes ei suudeta lahendusi välja arendada.

3. Kohus jättis hindamata prokuratuuri tegevusetuse õigusvastasuse

Halduskohus väitis, et prokuratuuri otsuseid saab vaidlustada ainult KrMS alusel.

See on vale, sest:

• kaebus ei puudutanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise sisulist õiguspärasust,
• kaebus puudutas prokuratuuri tegevusetust avaliku võimu kandjana,
• prokuratuur keeldus menetlemast kuriteoteadet, mis puudutas rahvusvaheliste kohustuste rikkumist.

See on haldusvaidlus, mitte kriminaalmenetluse vaidlus.

4. Kohus hindas õiguskantsleri tegevust valesti

Õiguskantsler on sõltumatu, kuid:

• tema halduslikud toimingud on vaidlustatavad,
• tema menetlustoimingud on vaidlustatavad,
• tema vastused on haldusaktid HKMS § 4 mõttes.

Kohus ei eristanud:

• õiguskantsleri põhiseaduslikku järelevalvet (mitte vaidlustatav),
• õiguskantsleri halduslikku tegevust (vaidlustatav).

Kaebus puudutas halduslikku tegevusetust, mitte põhiseaduslikkuse järelevalvet.

5. Kohus jättis hindamata kaebuse tegeliku sisu

Kaebus ei olnud abstraktne. Kaebus sisaldas:

• konkreetseid toiminguid,
• konkreetseid arveid,
• konkreetseid vastuseid,
• konkreetseid rikkumisi.

Kohus käsitles kaebust valesti kui abstraktset poliitilist nõuet.

6. Maksupettuse ja raamatupidamiskohustuste rikkumise aspekt

Lisaks eeltoodule jäi halduskohtul täielikult hindamata asjaolu, et Riigikogu kantselei tagastas kaebaja arved alles 1,5 aastat pärast nende esitamist, mis tähendab, et arveid ei registreeritud ega kantud läbi riigiasutuse raamatupidamissüsteemi. Selline tegevusetus rikub mitmeid seadusi ja võib viidata maksupettuse tunnustele.

Arvete registreerimata jätmine ja hilinenud tagastamine rikub:

• Raamatupidamise seadust (RPS § 4, § 6, § 7, § 12), mis nõuab majandustehingute viivitamatut registreerimist ja tõest arvestust;
• Võlaõigusseadust (VÕS § 7, § 8, § 76), mis nõuab vastuväidete esitamist mõistliku aja jooksul;
• Maksukorralduse seadust (MKS § 10, § 11, § 154), mis keelab valeandmete esitamise ja maksuarvestuse rikkumise;
• Karistusseadustikku (KarS § 381¹ – raamatupidamiskohustuse rikkumine; KarS § 389¹ – maksupettus; KarS § 217² – ametialane lohakus; KarS § 300 – ametiseisundi kuritarvitamine).

Arvete süsteemist väljaspool hoidmine moonutab riigi finantsaruandlust ja võib varjata eelarvelisi kohustusi. Selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega (PS § 14) ega õiguspärase ootuse põhimõttega (PS § 10). Seetõttu ei saanud halduskohus jätta kaebust menetlemata väitega, et kaebaja õigusi ei ole rikutud – arve ignoreerimine ise on õiguste rikkumine ning võib viidata maksupettusele, mis nõuab uurimist.

III. Taotlus

Kaebaja palub Tallinna Ringkonnakohtul:

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määrus haldusasjas nr 3–25–4569.
2. Saata asi Tallinna Halduskohtule uueks menetlemiseks koos juhistega kaebeõiguse ja pädevuse õigeks hindamiseks.
3. Kohustada halduskohut menetlema kaebust sisuliselt, hinnates:
   • Riigikogu kantselei haldustoiminguid,
   • prokuratuuri tegevusetust avaliku võimu kandjana,
   • õiguskantsleri halduslikku tegevusetust.
4. Määrata kaebajale riigi õigusabi, kuna tegemist on mahuka ja eriteadmisi nõudva vaidlusega.

1. Viited Riigikohtu praktikale

1. Riigikohtu määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-12-20, kus rõhutati halduskohtu pädevust kontrollida haldusorgani tegevust, kui see rikub põhiseadust või rahvusvahelisi kohustusi.
2. Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-2-1-45-19, mis käsitles haldusorgani otsuste vaidlustamist ja halduskohtu pädevust.
3. Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses nr 3-4-1-15-18, mis rõhutas halduskohtu rolli avaliku võimu teostamise kontrollis.
4. Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-22-17, mis käsitles haldusakti vaidlustamist ja halduskohtu pädevust.

5. RKHK otsus nr 3‑3‑1‑86‑15 – intellektuaalse omandi kaitse ja riigi kohustus vältida omandiõiguse rikkumist.
6. RKHK otsus nr 3‑3‑1‑69‑14 – riigi vastutus intellektuaalse omandi omastamise eest ilma õigusliku aluseta.

9 Vastus tallinna halduskohtu määrusele 3-25-45 2025.12.17 kaebse tagastamise kohta 7 avaldus halduskohtule prokuratuuri, õiguskantsleri ja riigikogu määruste tühistamisega NATO ja Rohepöör 8 Tallinna halduskohtu määrus 3-25-4569 2025.12.17 Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts – kaebus tagast 9 ARVE 2025.12.29 9 Vastus tallinna halduskohtu määrusele 3-25-45 2025.12.17 kaebse tagastamise kohta