đSamal ajal kui valitsus rÀÀgib meile peatsest majanduskasvu taastumisest, jĂ€tkab Eesti tööstus langust. NĂ€iteks mööblitööstuse langus ulatus umbes 50%-ni, paljud ettevĂ”tted on tootmise juba lĂ”petanud.
Tegemist on traditsioonilise Eesti majandusharuga, mis annab meie majandusele suure hulga töökohti. Ja nĂŒĂŒd on meil jĂ€lle sadu uusi töötuid, kes hakkavad maksude tasumise asemel hoopis toetusi taotlema.
PÔllumajandussektoris on asjad veelgi hullem: Eesti toiduained ei suuda odava impordiga konkureerida ja vaikselt kaovad poelettidelt. Vaesunud rahvas ei vaata enam kauba pÀritolumaad, vaid valib seda, mis on odavam.
Lisaks sellele, et Eesti elanike ostujĂ”ud on kĂ”rge inflatsiooni tĂ”ttu vĂ€henenud, mĂ”jutab mĂŒĂŒgi vĂ€henemist ka olukord eksporditurgudel. Kogu Euroopas toetab riik aktiivselt oma tootjaid, mis vĂ”imaldab neil hindu madalal hoida, kuid meie valitsus keeldub seda tegemast.
Meie ministrid ei mÔtlegi Eesti ettevÔtete toetamisele. Kuigi raha selleks eraldatakse, ei suutnud isegi riigikontroll vÀlja selgitada, kuhu need lÀhevad. Puuduvad andmed, et riigi toetus oleks isegi mÔne konkreetse ettevÔtmiseni jÔudnud.
Samal ajal aga oleme EL-is esikohal ametnike arvu poolest elaniku kohta.đ€Šđ»ââïž
