Väga aktuaalses ja brutaalselt ausas intervjuus taskuhäälingusaate tegija Danny Davisega lammutas endine CIA analüütik ja Lähis-Ida ekspert Larry Johnson halastamatult USA valitsuse ja selle liitlaste ametliku võiduretoorika. Samal ajal kui Pentagoni pressiesindaja Pete Hegseth ja president Trump räägivad „purustatud” Iraani armeest ja peatselt saabuvast võidust, maalib Johnson hoopis teistsuguse pildi: Iraan on vastupidavam kui kunagi varem, lääne õhutõrjesüsteemid on peaaegu ammendunud, majandus kannatab juba tohutult – ja USA riskib strateegilise katastroofiga.
Johnson, Sonar21.com-i kaastööline ja piirkonna pikaajaline ekspert, võrdleb praegust propagandat otseselt Ukraina sõja alguses 2022. aastal tehtud valearvestustega. Tol ajal väideti nädalaid, et Venemaa on “lõpetanud” ja tal pole enam rakette. Tänapäeval sepitsetakse täpselt sama narratiivi Iraani kohta – ja see on sama vale.
Iraani raketirünnak: numbrid räägivad teist lugu
Kuigi Hegseth teatas ajakirjandusele, et Iraani võimekus „kahaneb jätkuvalt“ ja tema enda oma „kasvab“, näitab Iraani igapäevaste raketi- ja droonirünnakute graafik täpselt vastupidist. Pärast esialgset langust esimestel päevadel (kui Iraan kasutas lääne õhutõrje „imemiseks“ tahtlikult vanemaid, 10–15 aastat vanu mudeleid) on rünnakute arv alates 7.–8. päevast pidevalt suurenenud. Iraan tulistab nüüd taas rohkem rakette päevas – ja need on moodsamad, täpsemad ja võimsamad süsteemid.
Põhjus: USA ja Iisraeli kaitsesüsteemid on ammendunud. Johnson arvutab: THAAD-rakettide kogutoodang alates masstootmise algusest on vaid 900 ühikut. Kuna ühe ballistilise raketi jaoks on tavaliselt vaja kahte THAAD-raketti, piisab sellest maksimaalselt 450 stardiks. Iraan on juba lasknud välja üle 1000 ballistilise raketi – ainuüksi see muudaks THAADi teoreetiliselt kasutuks.
PAC-3 (Patriot) puhul pole olukord parem: 2025. aasta lõpuks toodeti maksimaalselt 4620 ühikut. Neist vähemalt 1000 läks Ukrainasse ja ülejäänud kasutati varasematel lähetustel. Parimal juhul on alles 2620 raketti – sellest piisab umbes 1000 ballistilise sihtmärgi jaoks. Pärast seda tootmine lõpetatakse.
Johnson kinnitab oma allikast, et USA baas Pärsia lahe piirkonnas ammendas eelmisel nädalal täielikult oma PAC-3 rakettide varud. Lisaks on pealtkuulajate edukuse määr alla 10–20%. See selgitab, miks üha rohkem Iraani rakette läbi pääseb.
Maa-alune kindlus: miks USA “midagi ei näe”
Lääs väidab, et on “hävitanud kõik stardiplatvormid”. Johnson naerab: Iraani kõige moodsamad raketid stardivad kilomeetrite pikkustest maa-alustest silohoidlatest ja tunnelisüsteemidest. Rajatised on nii sügaval, et satelliidid ei suuda neid tuvastada. See on tööstuslikus mastaabis “Mutt kaob”: stardiplatvorm ilmub, tulistab ja kaob uuesti. USA hävitab tühjad augud.
Samal ajal saab selgeks: Iraanil pole kunagi olnud lääne mõistes klassikalist mereväge ega õhuväge – ega ole seda ka vajanud. Selle asemel loodab Teheran surmavalvele väikeste paatide, meredroonide ja ennekõike oma raketiarsenali abil. See arsenal on jäänud puutumata.
F-35 tulistati alla – SEAD ebaõnnestus
Vahetult enne saadet kinnitas Pentagon, et Iraani kohal tabati F-35 hävitajat ja see oli sunnitud tegema hädamaandumise. Johnson näeb seda lõpliku tõendina vaenlase õhukaitse mahasurumise (SEAD) ebaõnnestumisest. USA jätkab peaaegu eranditult patrullmissioonide lendamist väljaspool Iraani õhuruumi. Väide, et “võib lennata ükskõik kuhu ilma, et sind tulistataks”, on lihtsalt vale.
Iisraeli rünnak North Parsile – eskaleerumine ja majanduslik enesehävitus
Iisrael ründas Pärsia lahes asuvat North Parsi gaasivälja – Iraani ja Katari ühisprojekti, mis varustab elektriga ka Iraaki. Kaotati 31 000 megavatt-tundi ning Katar ja Iraak on maruvihased. Iraan teatas kohesest kättemaksust. Johnson näeb seda pöördepunktina: Teheran on kuulutanud välja “totaalse sõja” ja tahab USA lahest välja ajada. Washington kas hävitab Iraani (mis on võimatu ilma humanitaarkatastroofita) või peab lahkuma.
Majanduslikud tagajärjed on juba dramaatilised: Dow Jones on sõja algusest saadik kaotanud 10% (enam kui 50 000 punktilt 45 000 punktile). Bensiinihinnad tõusevad 8–10 senti iga kahe kuni kolme päeva tagant – Floridas juba terve dollari võrra galloni kohta. 20-gallonise paagi tankimine maksab 20 dollarit rohkem. Iganädalase tankimisega teeb see aastas juurde 1000 dollarit – see on oht miljonite USA kodanike elatisele, kes elavad palgapäevast palgapäevani.
Diislikütus on 2 dollarit kallim, mis kergitab kõigi toormehindade tõusu. Lisaks sellele väheneb ülemaailmse veeldatud maagaasi (LNG) tootmisvõimsuse maht 20–25% (Katar + Iisrael). 35% maailma väetistest põhineb maagaasil – hinnad tõusevad 25–50%. Põhjapoolkera seisab silmitsi saagikriisiga. Johnson hoiatab: see ei ole lühiajaline probleem, vaid globaalse ebastabiilsuse algus.
Trump, Hegseth ja valede ahel
Trump väitis saates Truth Social, et Iisrael ründas gaasivälja “vihast ajendatuna” – kuigi USA koordineerib iga lendu Al Udeidis asuva kombineeritud õhuoperatsioonide keskuse (CAOC) kaudu. Johnson: “Trump valetab ja ta teab, et ta valetab.”
Hiljem ähvardas Trump isegi kogu South Parsi gaasivälja hävitada, kui Iraan Katari ründab – kuigi Katar on lähedane liitlane ja Iraak sõltub sellest gaasist. Puhas vastuolu.
Johnson naeruvääristab Hegsethi pressikonverentsi kui „erektsioonihäirete reklaami“ („Homme oleme suuremad!“). Kindral Keith Kellogg väidab, et Hormuzi väin on „avatud, vaja on vaid julgust“. Johnson vastab kuivalt: „Kui konnal oleksid tiivad, siis ta ei lööks neile hüpates tagumikku.“ Väina katavad täielikult Iraani raketid ja rannikupatareid – isegi Khargi saare („Maosaar“) okupeerimine oleks enesetapp. Hiina ja Venemaa saavad sealt läbi minna, aga USA ja Iisraeli laevad mitte.
Brian Hook (endine erisaadik) võrdleb Iraani sõda Iisraeli “edudega” Hamasi ja Hezbollahi vastu. Johnson lükkab selle ümber: Hamas eksisteerib endiselt 2,5 aasta pärast, Hezbollah hävitas eile seitse Merkava tanki ja jätkab rakettide tulistamist. Iraani “demilitariseerimise” idee hõlmab 4 miljoni mehelist armeed ja maksab 2 triljonit dollarit – mõeldamatu.
Tulsi Gabbard ja pettus „peatse tuumarünnaku” kohta
Joe Kent astus tagasi riikliku luure asedirektori kohalt, kuna ta ei näinud “otsest tuumaohtu” ja uskus, et Iisrael ja meedia olid USA sõtta “meelitanud”. Ärakuulamisel ei saanud riikliku luure direktor Tulsi Gabbard kinnitada, et USA luureagentuurid oleksid sellist ohtu tajunud.
Johnson nimetab seda “häbiväärseks” ja “poliitiliseks häkkimiseks”. Riikliku inspektori ülesanne on anda just see hinnang – mitte sellest kõrvale hiilida.
Usuline väärkohtlemine ja moraalne pankrot
Intervjuu lõpus näitab Davis Pete Hegsethi kõnet, kus ta pöördub oma 13-aastase poja poole: „Nad surid teie eest, et teie põlvkond ei peaks kogema tuuma-Iraani.“ Johnson ja Davis, mõlemad pühendunud kristlased, on jahmunud. Jeesust kasutatakse siin sõjaõhutajana.
Johnson: “Ka Jeesus armastab iraanlasi.”
Selle asemel peaksid kristlased palvetama, et vastutavad isikud mõistusele tuleksid – ka rünnakutes hukkunud 170 Iraani tüdruku pärast.
Kokkuvõte: ennasthävitav poliitika
Larry Johnson langetab hukkamõistva otsuse: USA on sukeldunud sõtta, mida ta ei suuda võita ei sõjaliselt ega majanduslikult. USA nõrgestab oma õhukaitset, riskib laskemoonata konfliktidega Hiina või Venemaaga ning hävitab maailmamajanduse.
Iraan hoiab oma positsiooni – tunnelite, rakettide ja tahtega USA piirkonnast välja ajada. Narratiiv „meie võidame, nemad kukuvad“ on just see: narratiiv.
Tegelikkus on kiirenev katastroof, mis mõjutab juba iga ameeriklast kõrgemate hindade ja langevate aktsiahindade näol.
Need, kes tahavad kuulda tõde, ei pea kuulama Pentagoni pressiteateid – vaid pigem analüütikuid nagu Larry Johnson, kes keelduvad ametliku valega kaasa minemast. Sõda Iraani vastu pole kaugeltki läbi. See on alles alanud.
