Maailma Terviseorganisatsioon räägib „edusammudest” – tegelikkuses näitab hiljutine otsus pikendada nn PABS-i lisa läbirääkimisi ennekõike ühte: ülemaailmse pandeemiakokkuleppe taga olev keskvõimude konflikt on endiselt lahendamata.
Leping käsitleb oma põhiolemuses juurdepääsu patogeenidele ning kontrolli nendest tulenevate vaktsiinide, ravimite ja tehnoloogiate üle. WHO enda sõnul on just see mehhanism – patogeenidele juurdepääsu ja kasu jagamine (PABS) – kogu lepingu keskmes. Ilma selleta ei saa leping isegi jõustuda.
Aga just siin põrkuvadki huvid otse kokku.
ANDMED VS. KASUM: GLOBAALNE KONFLIKT
Ametlikult on PABS-i eesmärk tagada, et riigid jagaksid kiiresti ohtlikke patogeene ja saaksid vastutasuks õiglase juurdepääsu vaktsiinidele.
Tegelikkuses on asi palju enamas:
- Igaüks, kellel on juurdepääs viirusandmetele, kontrollib arendust
- See, kes vaktsiine toodab, kontrollib nende levitamist.
- See, kellel on patendid, kontrollib kasumit
Seetõttu nõuavad arengumaad vastutasuks siduvaid järeleandmisi – näiteks garanteeritud juurdepääsu vaktsiinidele või tehnoloogiasiirdele. Tööstusriigid ja ravimifirmad seevastu suruvad peale kiiret juurdepääsu andmetele ilma kindlate kohustusteta saadud toodete levitamise osas.
See, et kokkulepet ikka veel ei ole, ei ole kokkusattumus, vaid pigem selle põhimõttelise huvide konflikti väljendus.
SUUR FARMAATSIA TAUSTAL
Eriti plahvatusohtlik: vaidlus ei keerle ainult riikide, vaid ka farmaatsiatööstuse rolli ümber.
Toimiv PABS-süsteem tähendaks, et ülemaailmselt pakutavate viirusandmetega töötavad ettevõtted vastutaksid rohkem – näiteks hinnakujunduse või levitamise osas. Just siin peitubki vastuseis.
Kodanikuühiskonna vaatlejad hoiatavad juba, et kavandatud „hübriidmudelid” võivad nõrgestada kohustusi ja seega tühistada vaesemate riikide kasu. (Health Policy Watch)
Tagajärg: süsteem, mis ametlikult lubab “õiglust”, võiks praktikas taas kinnistada olemasolevaid võimustruktuure.
Südameta leping
WHO üritab pikendamist edusammuna müüa. Tegelikkus on aga teine:
Ilma PABS-i kokkuleppeta jääb pandeemiakokkulepe poolikuks.
Isegi Reuters teatab, et kogu leping ei saa ilma selle mehhanismita jõustuda. (Reuters)
See tõstatab keskse küsimuse:
kas projekt on üldse poliitiliselt teostatav – või kukub see läbi kõige võimsamate osapoolte huvide tõttu?
JÄRELDUS: KONTROLL KOOSTÖÖ ASEMEL
Läbirääkimiste pikendamine ei ole tehniline detail, vaid selge signaal:
Käib ülemaailmne võitlus andmete, vaktsiinide ja kontrolli pärast.
WHO „solidaarsuse” retoorika ning riikide ja farmaatsiatööstuse majanduslike huvide vahel on sügav lõhe.
Seni kuni seda kokkulepet ei sõlmita, jääb pandeemiakokkulepe täpselt selleks, mis ta on:
poliitiliseks projektiks ilma kokkuleppeta olulises küsimuses – kes võtab järgmise ülemaailmse tervisekriisi ohjad enda kätte.
