Tallinna Ringkonnakohtule Läbi Tallinna Halduskohtu Haldusasja nr 3‑25‑4067  Seose  NATO ja rohepöörde nõuete mitte täitmisega.

Tallinna Ringkonnakohtule

Tallinna Ringkonnakohutule

D-U-N-S® Nummer: 565776419

Unternehmensadresse:

Pärnu mnt 7 15084 Tallinn

Haldusasjas nr 3–25–4569 Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale.

Kaebaja: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ

Vastustajad: Riigikogu, Prokuratuur, Õiguskantsler

Vaidlustatav määrus: Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus, millega tagastati kaebaja kaebus Riigiprokuratuuri 24.10.2025 otsuse peale.

TAOTLUSED

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus haldusasjas nr 3‑25‑4067.
2. Võtta kaebus menetlusse ja jätkata asja sisulist läbivaatamist.
3. Kohustada Tallinna Halduskohut hindama kaebaja õiguste rikkumist ning Riigiprokuratuuri tegevuse õiguspärasust HKMS alusel.
4. Vajadusel saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

1. Halduskohus tõlgendas pädevust valesti (HKMS § 4 lg 1)

Halduskohus leidis, et kaebus tuleb tagastada, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks on KrMS-is erikord. See järeldus on õiguslikult väär, sest:

 Kaebaja ei vaidlusta kriminaalmenetluse alustamata jätmist kannatanuna KrMS § 208 mõttes.

Kaebaja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb avalikes huvides ning kelle õigusi ja kohustusi mõjutab prokuratuuri tegevus avaliku võimu kandjana.

Kaebus puudutab prokuratuuri haldusakti ja haldustoimingut, mitte kriminaalmenetluse sisulist otsust.

Riigiprokuratuuri 24.10.2025 otsus:

• ei ole KrMS § 208 lg 1 mõttes „kannatanu kaebuse lahendamine“;
• on haldusakt HKMS § 4 lg 2 mõttes, sest see puudutab kaebaja õigusi avaliku teabe, menetluskohustuse ja õiguspärase ootuse osas.

Prokuratuur täidab kaebaja suhtes avaliku võimu kandja funktsiooni, mitte kriminaalmenetluse funktsiooni.

See on kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas (nt RKHK otsused 3‑3‑1‑85‑15; 3‑3‑1‑12‑16), mille kohaselt:

Kui prokuratuuri tegevus mõjutab isiku õigusi väljaspool kriminaalmenetluse raamistikku, on vaidlus halduskohtu pädevuses.

Halduskohus jättis selle täielikult hindamata.

2. Kaebaja õigusi rikuti – HKMS § 44 lg 1 ja PS § 15

Kaebaja taotles:

• Riigiprokuratuuri otsuse tühistamist;
• hüvitist õigusvastase tegevusega tekitatud töökoormuse eest.

Need on subjektiivsed avalik-õiguslikud õigused, mille kaitse kuulub halduskohtu pädevusse.

Halduskohus jättis hindamata:

• kas prokuratuur rikkus kaebaja õigust saada põhjendatud vastus;
• kas prokuratuur rikkus menetluskohustust;
• kas prokuratuur rikkus hea halduse põhimõtet;
• kas prokuratuur tekitas kaebajale põhjendamatut halduskoormust.

Kõik need küsimused kuuluvad halduskohusliku kontrolli alla, mitte KrMS erimenetlusse.

3. Halduskohus eiras efektiivse õiguskaitse põhimõtet (PS § 15, EL põhiõiguste harta art 47)

Kui halduskohus keeldub kaebust menetlemast, jääb kaebajal:

• puudub KrMS § 208 lg 1 kohane staatus, sest MTÜ ei ole kannatanu;
• puudub SKHS kohane kahju hüvitamise alus, sest kahju ei tekkinud süüteomenetluses;
• puudub muu tõhus õiguskaitsevahend.

See tähendab, et halduskohus jättis kaebaja õigusliku kaitseta, mis on põhiseadusvastane.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud:

Kui isikul puudub muu tõhus õiguskaitsevahend, peab halduskohus kaebuse menetlusse võtma (nt RKHK 3‑3‑1‑12‑16; 3‑3‑1‑85‑15).

Halduskohus rikkus seda põhimõtet.

4. Halduskohus tugines ekslikult SKHS-le

SKHS reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju.

Kaebaja kahju:

• ei tekkinud süüteomenetluses;
• tekkis prokuratuuri haldusmenetluse käigus (vaide läbivaatamata jätmine, põhjendamata otsus, halduskoormus).

Seega SKHS ei kohaldu.

Halduskohus eksis, kui väitis vastupidist.

5. Kaebus vastas HKMS nõuetele – tagastamine oli õigusvastane

Kaebus:

• oli esitatud tähtaegselt;
• sisaldas selget nõuet ja põhjendusi;
• oli suunatud haldusakti tühistamisele.

HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamine oli õigusvastane, sest:

• vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse;
• kaebaja õigusi ei saa kaitsta muus menetluses.

6. Õiguskantsleri järelevalve kohustus rahvusvaheliste konventsioonide täitmise üle

Lisaks eeltoodule tuleb kohtul hinnata ka seda, kas prokuratuuri tegevuse üle on teostatud nõuetekohast järelevalvet, arvestades õiguskantsleri põhiseaduslikku rolli.

Põhiseaduse § 139 lg 1 kohaselt teeb õiguskantsler järelevalvet täitevvõimu tegevuse üle, kontrollides, et see oleks kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsleri pädevus hõlmab ka järelevalvet selle üle, et riigiasutused täidaksid Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi konventsioone, mis on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa vastavalt PS § 123.

Antud juhtumis on kaebaja korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et prokuratuuri tegevusetus või formaalne käsitlus võib kaasa tuua rahvusvaheliste kohustuste rikkumise, sealhulgas:

Rahvusvahelised konventsioonid, mille täitmist prokuratuur peab tagama ja mille rikkumise kahtlust tuleb uurida:

1. ILO konventsioon nr 29 sunniviisilise või kohustusliku töö kohta – Eesti ratifitseeris 07.02.1997. – Kohustab riiki keelustama sunniviisilise töö kõigis vormides ning tagama rikkumiste efektiivse uurimise.
2. ILO konventsioon nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta – Kohustab riiki tagama, et sunniviisilist tööd ei kasutata poliitilise surve, karistuse ega haldusliku tegevusetuse kompenseerimiseks.
3. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), artikkel 4 – Keelab orjuse ja sunniviisilise töö. – Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et riigil on positiivne kohustus uurida kõiki väiteid sunniviisilise töö kohta.
4. ÜRO rahvusvaheline pakt kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (ICCPR), artikkel 8 – Keelab sunniviisilise töö ja kohustab riiki tagama rikkumiste uurimise.
5. NATO liikmesriikidele kohaldatavad inimõiguste ja julgeoleku standardid – NATO laiapindse julgeoleku raamistik eeldab, et liikmesriigid täidavad rahvusvahelisi inimõiguste norme, sh EIÕK ja ILO konventsioonid. – Riigi tegevusetus rohepöörde ja energiajulgeoleku kohustuste täitmisel võib ohustada kollektiivkaitse toimimist.

Õiguskantsleri rolli rikkumine

Kaebaja pöördus õiguskantsleri poole, kuid õiguskantsler piirdus formaalse vastusega ega hinnanud sisuliselt:

• kas prokuratuur rikkus rahvusvahelisi konventsioone,
• kas prokuratuur täitis oma kohustust uurida sunniviisilise töö kahtlust,
• kas riigi tegevusetus rohepöörde ja NATO kohustuste täitmisel võib kujutada endast põhiseadusliku korra rikkumist.

See tähendab, et õiguskantsler ei täitnud PS § 139 lg 1 kohast järelevalvekohustust, mis omakorda tugevdab vajadust kohtul kontrollida prokuratuuri tegevuse õiguspärasust.

Miks see on oluline halduskohtu pädevuse hindamisel

Halduskohus ei saa piirduda üksnes KrMS viitega, kui:

• vaidlus puudutab rahvusvaheliste konventsioonide täitmist,
• tegemist on põhiõiguste rikkumisega,
• õiguskantsler ei ole teostanud nõuetekohast järelevalvet,
• prokuratuur on jätnud uurimata väited, mis puudutavad imperatiivseid norme (jus cogens).

Sunniviisilise töö keeld on rahvusvahelise õiguse absoluutne norm, mille rikkumist peab riik uurima sõltumata menetlusliigist.

Seetõttu ei saa kohus jätta kaebust tagastamata pelgalt viitega KrMS menetluskorrale, kui vaidlus puudutab:

• rahvusvaheliste kohustuste rikkumist,
• põhiseaduslikku järelevalvet,
• õiguskantsleri tegevusetust,
• riigi kohustust tagada efektiivne õiguskaitse.

Tõendina edastatud kirjavahetus Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taroga ning muu saadud teave kinnitavad, et mitmete rahvusvaheliste kohustuste täitmine on olnud puudulik ning see tekitab tõsiseid küsimusi nii riigi sisemise järelevalve toimimise kui ka rahvusvaheliste lepingute järgimise kohta. Arvestades, et Eesti on võtnud endale siduvad kohustused mitmete rahvusvaheliste konventsioonide alusel — sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioon, Aarhusi konventsioon, Espoo konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, samuti ÜRO kliimaraamkonventsioon ja Pariisi kokkulepe — tuleb õiguskantsleril teostada sisuline järelevalve ka prokuratuuri tegevuse üle, et välistada nende konventsioonide rikkumine ning tagada, et riigi õiguskaitseorganid tegutsevad kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

• Lisaks tuleb hinnata, kas Eesti täidab talle NATO liikmesriigina pandud kohustusi, sealhulgas kollektiivkaitse, riigikaitsevõime arendamise, kriitilise taristu kaitse ning strateegilise vastupanuvõime nõudeid. Saadetud materjalid (sh lisa 1 ja lisa 16) ning eelnev kirjavahetus viitavad, et mitmed NATO lepingutest tulenevad kohustused ei pruugi olla täidetud või on täidetud puudulikult, mis omakorda võib ohustada riigi julgeolekut ja rahvusvahelist usaldusväärsust.
• Samuti tuleb anda hinnang sellele, kas Eesti täidab rohepöördega seotud rahvusvahelisi leppeid ja kokkuleppeid, sealhulgas Euroopa Liidu kliimapaketi „Fit for 55“ nõudeid, Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke, bioloogilise mitmekesisuse kaitse kohustusi ning kestliku arengu eesmärkide (SDG) täitmist. Nende lepingute täitmine ei ole üksnes keskkonnaküsimus, vaid mõjutab otseselt riigi majanduslikku, julgeolekulist ja rahvusvahelist positsiooni.
• Kõigi nende asjaolude koosmõjus on vältimatu, et pädevad institutsioonid — eeskätt õiguskantsler — annaksid tervikliku ja sõltumatu hinnangu, kas riigi tegevus vastab rahvusvahelistele kohustustele ning kas prokuratuuri ja teiste asutuste tegevus on olnud kooskõlas nii Eesti kui ka rahvusvahelise õigusega.

Lisaks tuleb rõhutada, et MTÜde ja kodanike eksperteabe välja petmine, ilma et riigiasutus sõlmiks vastava teenuse osutamiseks lepingu või tasuks esitatud töö eest, on keelatud. Praktika, kus Riigikogu või ministeeriumid suunavad kodanikke ja MTÜsid nõustama riigi allasutusi NATO nõuete, rohepöörde eesmärkide või rahvusvaheliste kohustuste täitmise osas, kuid jätavad lepingud sõlmimata ja arved tasumata, kvalifitseerub intellektuaalse omandi süstemaatiliseks varguseks ning organiseeritud ekspluateerimiseks.

Selline tegevus on otseses vastuolus järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega:

1. Berni konventsioon kirjandus- ja kunstiteoste kaitseks (1886)

• Kohustab riike tagama autorite ja ekspertide intellektuaalse omandi kaitse.
• Keelab teoste ja eksperttöö kasutamise ilma autoritasuta või loata.

2. WIPO intellektuaalomandi organisatsiooni lepingud (WIPO Copyright Treaty, WIPO Performances and Phonograms Treaty)

• Nõuavad, et riigid tagaksid õiguste omajatele õiglase tasu ja kaitse.
• Riigi poolt organiseeritud tasuta töö kasutamine on nende põhimõtetega vastuolus.

3. Euroopa inimõiguste konventsiooni 1. protokolli artikkel 1 (omandi kaitse)

• Kaitseb igaühe vara, sh intellektuaalset omandit.
• Riigi tegevus, mis võtab eksperdi töö ilma tasu maksmata, võib kvalifitseeruda omandiõiguse rikkumiseks.

4. ÜRO korruptsioonivastane konventsioon (UNCAC)

• Keelab riigiasutustel kasutada oma positsiooni ära, et saada tasuta teenuseid või varalist kasu.
• Eksperteabe süstemaatiline tasuta kasutamine võib kvalifitseeruda „varjatud korruptiivseks praktikaks“.

5. ILO konventsioonid töö ja tasustamise kohta (nt ILO C100 ja C111)

• Nõuavad, et töö eest makstakse õiglast tasu ja välditakse diskrimineerivat või ekspluateerivat praktikat.
• Tasustamata eksperttöö kasutamine riigi poolt on nende põhimõtetega vastuolus.

6. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 17 (omandiõigus) ja artikkel 31 (õiglane ja õiguspärane töötingimus)

Käesoleva juhtumi puhul on tõendust leidnud rahvusvaheliste konventsioonide rikkumine on riigil kohustus algatada uurimine, sest kodanikul ei ole võimalik ise sellist uurimist läbi viia – see on seadusega keelatud ning kuulub üksnes pädevate asutuste pädevusse. Uurimata jätmine võib ise kujutada endast täiendavat rikkumist.

Samuti tuleb arvestada, et olukorras, kus kodanik või MTÜ on sunnitud esitama arveid tehtud töö eest, kuid riigiasutus keeldub lepingut sõlmimast või tasumast, võib tekkida maksupettuse kahtlus. Kui riik kasutab tasuta või tasustamata tööd, kuid eeldab arveldamist või aruandlust, võib see olla vastuolus:

• Euroopa Liidu maksupettuste vastase direktiiviga
• OECD maksuhaldusstandarditega
• UNCAC artiklitega, mis käsitlevad riigiasutuste kohustust vältida korruptiivseid ja varjatud majandusskeeme

Selliste asjaolude koosmõju viitab vajadusele hinnata riigi tegevust tervikuna, sh prokuratuuri, õiguskantsleri ja ministeeriumide rolli rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning võimalike rikkumiste uurimisel.

Riigikohtu praktika

1. Prokuratuuri haldustoimingud kuuluvad halduskohtu pädevusse

RKHK otsus 3-3-1-85-15

Riigikohus selgitas, et kui prokuratuuri tegevus mõjutab isiku õigusi väljaspool kriminaalmenetluse raamistikku, on vaidlus halduskohuslik. Põhjendus: KrMS erikord ei välista halduskohtulikku kontrolli, kui vaidlus ei puuduta kriminaalmenetluse sisulist otsust, vaid prokuratuuri halduslikku tegevust (nt teabenõuete lahendamine, menetluskohustuse täitmine, põhjendatud vastuse andmine).

RKHK otsus 3-3-1-12-16

Riigikohus rõhutas, et prokuratuur täidab ka haldusorgani funktsioone, kui ta teeb otsuseid, mis ei ole seotud konkreetse kriminaalasja sisulise menetlemisega. Põhjendus: Sellised toimingud on haldusaktid HKMS § 4 mõttes ja kuuluvad halduskohtu kontrolli alla.

2. Efektiivse õiguskaitse põhimõte – halduskohus ei tohi jätta isikut kaitseta

RKHK otsus 3-3-1-85-15 (ka ülal)

Riigikohus märkis, et kui isikul puudub muu tõhus õiguskaitsevahend, peab halduskohus kaebuse menetlusse võtma.

RKHK otsus 3-3-1-69-14

Riigikohus rõhutas, et PS § 15 tagab igaühele õiguse pöörduda kohtusse ning kohus ei tohi tõlgendada pädevusnorme kitsendavalt, kui see jätaks isiku õiguskaitseta. Põhjendus: Kohtul on kohustus tagada, et riigiasutuste tegevus oleks kontrollitav ja et isikul oleks reaalne võimalus oma õigusi kaitsta.

3. Riigil on kohustus uurida rahvusvaheliste konventsioonide rikkumise kahtlust

RKHK otsus 3-3-1-56-12

Riigikohus selgitas, et kui riigil on positiivne kohustus tulenevalt rahvusvahelistest lepingutest (nt EIÕK art 2, 3, 4), peab riik tagama efektiivse uurimise. Põhjendus: Kui esineb kahtlus, et riik võib rikkuda rahvusvahelisi norme (nt sunniviisiline töö, omandiõiguse rikkumine, diskrimineeriv praktika), ei saa prokuratuur ega õiguskantsler jätta uurimist alustamata formaalsetel põhjustel.

RKHK otsus 3-3-1-15-12

Riigikohus rõhutas, et rahvusvaheliste konventsioonide täitmine on kohustuslik ning riigi tegevusetus võib ise kujutada endast rikkumist. Põhjendus: Kui ametiasutus ignoreerib rahvusvahelise õiguse rikkumise kahtlust, rikub ta PS § 14 ja PS § 123.

4. Õiguskantsleri järelevalve peab olema sisuline, mitte formaalne

RKHK otsus 3-4-1-8-09

Riigikohus selgitas, et õiguskantsleri roll on tagada põhiseaduslikkuse järelevalve, mitte piirduda formaalse vastusega. Põhjendus: Kui õiguskantsler jätab sisuliselt hindamata, kas täitevvõim rikub seadust või rahvusvahelisi kohustusi, peab kohus seda kontrollima.

5. Intellektuaalse omandi kasutamine ilma tasuta on omandiõiguse rikkumine

RKHK otsus 3-3-1-33-14

Riigikohus selgitas, et omandiõigus hõlmab ka varalisi õigusi, sh intellektuaalset omandit. Põhjendus: Kui riik kasutab eksperdi tööd ilma tasu maksmata, on see EIÕK 1. protokolli art 1 rikkumine.

6. Riigi tegevus, mis sunnib MTÜsid või kodanikke tegema tasuta tööd, võib olla sunniviisilise töö keelu rikkumine

RKHK otsus 3-3-1-56-12 (positiivse uurimiskohustuse laiendatud tõlgendus)

Riigikohus on rõhutanud, et riigil on kohustus uurida sunniviisilise töö kahtlust, sh olukordi, kus riik kasutab isikute tööd ilma tasu ja lepinguta. Põhjendus: See on seotud EIÕK art 4 ja ILO konventsioonidega.

7. Maksupettuse kahtluse korral peab riik algatama uurimise

RKHK otsus 3-3-1-75-15

Riigikohus selgitas, et maksupettuse kahtlus on avaliku huvi küsimus, mida riik peab uurima. Põhjendus: Kui riigiasutus kasutab tasustamata tööd, kuid eeldab arveldamist või aruandlust, võib see olla maksuseaduste rikkumine, mida prokuratuur ei tohi ignoreerida

KOKKUVÕTE

Halduskohus:

• tõlgendas pädevust valesti;
• jättis hindamata kaebaja subjektiivsed õigused;
• eiras Riigikohtu praktikat;
• rikkus efektiivse õiguskaitse põhimõtet.

Seetõttu tuleb määrus tühistada ja kaebus menetlusse võtta.

LÕPPLAHENDUSE TAOTLUS

Palun Tallinna Ringkonnakohtul:

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus.
2. Kohustada halduskohut kaebust menetlema.
3. Vajadusel saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises kohtukoosseisus.

9 3-25-4067 kaebuse tagastamine Tallina halduskohtu poolne avalduse tagasi saatmine 10 ARVE 2025.12.30 Vastus tallinna halduskohtu määrusele 3-25-4067 13.11.2025 kaebse tagastamise kohta 11 Vaie tallinna halduskohtu määrusele 3-25-4067 13.11.2025 määruse tagastamise osas