Kuidagi märkamatult on vastuoluline aasta 2023 jõudnud lõpusirgele. Üle maa hakkavad heliseme jõulukellad ja jõuluimesse uskuvate inimeste silmadesära sisendab kindlust, et läbi aasta pimedama aja liigub maailm taas vastu uuele tärkavale kevadele.
Kahjuks kogeme igal sammul, kuidas eluraskused muudavad inimesed üksteise suhtes norivaks, hoolimatuks, sageli pahatahtlikuks. Seda olulisem on leida endas head, näha ja toetada kaasteelisi, seista lihtsate tõdede eest. Pole kerge elada riigis, mille valitsusel puudub soov mõista oma kodanike vajadusi ja kus kogu aur läheb sellele, et peaminister saaks edvistada kodust kaugel tehtud grupipiltidel. Kuid Eesti inimesed peavad vaikides vastu, lootes, et kehvad ajad mööduvad ja pidu jõuab kord ka meie õuele.
Lõhestunud maailm vajab valgust.
Jõulud peaks olema aeg enda ja maailmaga südames rahu teha ning lähedaste ja armastatud inimestega koos hing armastusele avada. Kuid raske on leida jõulurahu sõdadest räsitud maailmas, kus elu väärtus ja hind käinud alla samas tempos nagu inflatsioon hävitanud senise heaolu ja usu edukamasse ning inimväärsemasse tulevikku. Maailm on lõhestunud vihkamisest otsekui kirutud külma sõja päevil ja aastakümnete pikkuste pingutustega saavutatud diplomaatilised kokkulepped, garantiid, deklaratsioonid muutunud mõttetuteks paberiteks. Keegi ei oska öelda, kuhu sel vaimse allakäigu ja verejanu teel jõuame.
Headus võidab!
Tuleb uskuda headusesse, sest jõulusõnumi lihtsus ja selgus panevad meidki halba trotsima, andes lootust ja elujõudu. Jõulud pole püha, mida tähistavad üksnes religioossed inimesed, vaid need on muutunud millekski religioonide ja tõekspidamiste väliseks. Tähistades Jõule, ei pea me uskuma jumalapoja sündi, vaid piisab sellest, et usume inimlikkust, armastust, tunneme aukartust elu vastu, tahame olla head.
Olgu neil jõuludel meie kandvaks mõtteks tõdemus, et Eesti on üks ja ainus ning siin elavad inimesed väärivad enam tähelepanu, tuge ja võimalusi end teostada, mida ei tohi neilt võtta ka üks aegade eesmärgipäratumaid valitsusi. Mõelgem, kuidas kanda jõuluvalgus edasi kõigisse oma päevisse, et oleks rohkem üksteisega arvestamist, lahkeid sõnu ja pilke, et leiaksime aega lähedasi ja vahel ka võhivõõraid ära kuulata ning nendega koos otsida lahendusi ka kõige keerukamatele küsimustele. Ja nii triviaalselt kui see ka ei kõlaks, palugem Eestile rahu ja kestmist, sest ilma selleta pole millelgi mõtet.
Jõulurahu südameisse! Osakem hoida oma riiki ja rahvast, kes siin raskuste kiuste kestab!
Vsevolod Jürgenson
