Viimane kaitseliin: USA sekkub ELi digitaalse jälgimise vastu
Thomas Kolbe,
USA välisminister Marco Rubio on algatanud lobikampaania EL-i digitaalteenuste määruse vastu. Selle sammuga on ameeriklastest saanud EL-i kodanike sõnavabaduse viimane kaitseliin.
Kui USA president Donald Trump on varem sageli nimetanud Euroopa Liitu “kõvaks pähkliks”, siis ta oli tabavam. Vabadust armastavad ELi kodanikud teavad täpselt, mida ta mõtles. Brüsselis on tekkinud veider segu kontrollifetišismist, majanduslikust dirigismist ja välismaailmast isolatsioonist – kombinatsioon, mida ei saa enam taluda.
Lisaks on Brüsseli võitlus sõnavabaduse vastu digitaalsfääris paljastanud von der Leyeni komisjoni tõelised kavatsused: narratiivse domineerimise ja kontrolli taastamine poliitilise teisitimõtlemise üle – mis saavutatakse kodanike põhivabaduste külmaverelise ohverdamise kaudu.
USA asepresident J.D. Vance hoiatas sel kevadel korduvalt Euroopa tsensuuriimpeeriumi eest. USA Senati ees peetud kõnes mõistis ta hukka Euroopa digitaalse seadusandluse kui rünnaku lääne vabadustele. Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes soovitas ta isegi eurooplastega suhete katkestamist, kui nad ei muuda oma illiberaalset ja diktaatorlikku kurssi.
Kriitika lükati tagasi.
Nagu ikka, langes Ameerika kriitika Brüsselis kurtidele kõrvadele. Kuigi Brüssel neelas kaks nädalat tagasi USA-ga sõlmitud asümmeetrilise kaubanduslepingu kibeda pilli alla, jäävad nii kliimaregulatsiooni ja ühtlustamisstandardite taha maskeeritud varjatud protektsionism kui ka repressiivsed digitaalseadused alles. See kahjustab mitte ainult eurooplaste, vaid ka Ameerika ettevõtete sõnavabadust – mis on kahtlemata ELi tsensorite peamine sihtmärk.
ELi diskrimineerivad ambitsioonid digiteenuste seaduse (DSA) ja vastava digitaalturgude seaduse (DMA) kaudu on suunatud peamiselt USA kommunikatsiooniplatvormidele nagu X, Telegram ja Meta. Kui need platvormid ei järgi ELi reegleid – andes seega juurdepääsu sisesuhtlusele ja toetades Brüsseli jälitustegevust –, seisavad nad silmitsi miljardite suuruste trahvidega.
Sarnaselt Suurbritannia digitaalse ID-ga varjab Brüssel nüüd oma häbitult pealetükkivat tsensuuri lastekaitse ja vihkamisvastaste meetmete väidetega. Seda on väsitav kuulda – aga nagu ikka, puudutab see „nende demokraatiat” või täpsemalt öeldes massiivset betoontõket, mis on püstitatud varjama julget kodanikku, kes soovib oma privaatsust piirideta ELi bürokraatia eest kaitsta.
Järgmine voor Rubioga.
Paistab, et ameeriklased on lõpuks Brüsseli suhtes kannatuse kaotanud, isegi enne kui EL-i kodanikud. USA välisminister Marco Rubio on järgmine, kes astub vastu Euroopa Komisjonile ja asub rünnakurežiimile. Sel nädalal andis Rubio kõigile USA saatkondadele EL-is korralduse alustada koordineeritud lobitööd Brüsseli DSA-d ümbritseva tsensuuripaketi vastu.
Süüdistus: Turvalisuse ja vastutuse varjus surub EL digitaalsetes ruumides tahtlikult maha sõnavabadust ning sihib USA-s asuvaid platvorme ja kommunikatsiooniettevõtteid. Rubio on andnud oma diplomaatidele ülesandeks nõuda valitsustelt ja reguleerivatelt asutustelt DSA muutmist. Samal ajal peavad nad registreerima ja teatama USA kodanike ja ettevõtetega seotud tsensuuriintsidentidest, et suurendada survet reformideks.
See on Washingtoni järjekordne julge väljakutse ELi laiaulatuslikule kontrolliaparaadile.
USA ja EL-i vaheline kaubandussõda on nüüd täielikult digitaalvaldkonda nihkunud. Brüsseli reaktsioon Rubio algatusele oli kiire. Ametlikus avalduses lükkas Euroopa Komisjon tsensuuriväited kategooriliselt tagasi: „DSA-ga seotud tsensuuriväited on täiesti alusetud. Sõnavabadus on EL-is põhiõigus.“ Komisjon lisas kalgilt: „Meie EL-i reeglid ja standardid ei ole kunagi arutlusel olnud – ja ei tule ka kunagi.“ Teisisõnu: Brüssel keeldub oma digitaalse narratiivse kontrolli tsitadelli ehitamisel mõjutamisest – ja kõige vähem Washingtoni poolt.
Narratiivse kontrolli kaotus.
USA katse kaitsta oma ettevõtteid EL-i ülemvõimu eest tõmbab riigi laiemasse konflikti EL-i kodanike ja üha kõikvõimsama keskvõimu Brüsseli vahel. Brüssel tunneb kasvavat avalikku survet ja tunneb end süveneva majanduskriisi keskel haavatavana.
Suurejoonelised narratiivid – näiteks inimtegevusest tingitud kliimamuutused ja vajadus avatud piiride järele demograafilise kriisi ärahoidmiseks – õõnestavad avalikku konsensust ja paljastavad Brüsseli ebaõnnestunud Euroopa majanduse tsentraliseerimise. Me oleme tunnistajaks Brüsseli viimasele katsele kaitsta oma narratiivset monopoli kasvava opositsiooni vastu, mis vallutab üha enam tagasi avalikku ja meediaruumi.
USA-s toimuv on ELi kodanike jaoks ülioluline. President Trumpi administratsiooni ajal kärbitakse Euroopast inspireeritud kliimaprogramme ning kärbitakse avalik-õigusliku meedia ja vabaühenduste rahastamist.
Õhk on selge – ruumi on uuele diskursusele ja hiljutise ajaloo ausale ümberhindamisele. Brüsseli vead kliimadirigismis ja tsentraliseeritud planeerimises on nüüd kõigile nähtavad.
Tänapäeva USA-s oleks mõeldamatu, et juhtfiguur nagu Ursula von der Leyen lihtsalt skandaali eest pääseks – näiteks seoses Pfizeri koroonaviiruse vaidlusega. See on poliitiline küpsus, mida Washingtonis eriti nähakse ja millest Brüsselis ilmselgelt puudu jääb.
Pöördepunkt on saabunud
See avaliku diskursuse nihe on suuresti tänu sellistele algatustele nagu Elon Muski Twitteri ülevõtmine ja sõnavabaduse uus kaitsmine platvormidel nagu Telegram. Need loovad vastunarratiive, mis paljastavad Brüsseli planeerimise ebaõnnestumised, seades need reaalsusega vastamisi. Me tuleme Platoni koopast välja ja näeme, kes heidab varje meie seintele.
Washingtoni huvid võivad olla majanduslikud, kuid need kõnetavad ka ELi kodanikke. Need ELis, kes igatsevad Brüsselis keskvõimu tagasipöördumist, mis jälgib avatud ühtsel turul ausat konkurentsi, peaksid olema tänulikud Ameerika Ühendriikide ootamatu solidaarsuse eest. See on tugevaim liit, mida me võiksime soovida. Brüsseli püüdlus tsentraliseerimise ja võimu soomustamise poole on tühistanud demokraatlikud kontrollimehhanismid – ja see on ohtlik.
*
Saksa majandusteadlane Thomas Kolbe on töötanud ajakirjaniku ja meediaprodutsendina üle 25 aasta. Publitsistina keskendub ta majandusprotsessidele ja vaatleb geopoliitilisi arenguid kapitaliturgude vaatenurgast. Tema publikatsioonid järgivad filosoofiat, mis keskendub indiviidile ja tema enesemääramisõigusele.
