Hiljuti YouTube’i kanalil “Judging Freedom” 15. juulil 2025 antud intervjuus tunnustatud politoloogi ja rahvusvaheliste suhete eksperdi professor John Mearsheimeriga analüüsib Mearsheimer president Donald Trumpi valitsusaja viimaseid arenguid USA välispoliitikas, eriti Ukraina ja Lähis-Ida osas. Kohtunik Andrew Napolitano modereeritud vestlus heidab valgust Ukraina konflikti eskaleeruvatele pingetele, USA rollile piirkonnas ning keerulistele suhetele Iisraeli ja Iraaniga. See artikkel põhineb eranditult intervjuu transkriptil ja pakub käsitletud teemade üksikasjalikku analüüsi. Kõik tsitaadid on transkriptist sõna-sõnalt võetud ja tõlgitud saksa keelde.
Trumpi vastuolulised avaldused
Intervjuu keskseks teemaks on küsimus, kas president Trump eskaleerib Ukraina sõda. Mearsheimer kritiseerib Trumpi kaootilist suhtlemist ja otsuste langetamist, mida ta kirjeldab kui “kohmakat” ja “intellektuaalselt ebaausat”.
Küsimuste ja vastuste vooru katkendis tundub Trump esialgu olevat Ukraina relvatarnete katkestusest teadmatu:
“Ma pole sellele mõelnud, sest me vaatame praegu Ukrainat ja laskemoona, aga ma pole seda lähemalt arutanud.“
Vaid päev hiljem väidab ta aga, et teadis katkestusest:
„Ma teadsin, mida Pete teeb, me viivitasime, et hinnata, kui palju varustust meil on.“
Mearsheimer kommenteerib neid vastuolusid teravalt:
„Ma kujutan ette, et Kreml näeb seda samamoodi nagu sina ja mina – see on jama ja vastuoluline ning käitumine, mida Ameerika Ühendriikide presidendilt ei ootaks.“
Ta rõhutab, et Trumpi improvisatsiooniline viis välispoliitiliste küsimuste käsitlemisel on enneolematu: “Ükski tema eelkäijatest pole kunagi sellisele käitumisele lähedalegi jõudnud.
See on enneolematu.”
Sõjaline olukord Ukrainas
Mearsheimer kirjeldab Ukraina armeed tugevalt nõrgestatuna, peaaegu nagu „surma ootav hospitsi patsient“,
tsiteerides analüütikut Scott Ritterit.
Ta seab kahtluse alla Trumpi väljakuulutatud relvatarnete tõhususe, mis kavatsetakse teostada ebatavalise korralduse kaudu, kus CIA – mitte kaitseministeerium – müüb sõjavarustust NATO-le, kes seejärel edastab selle Ukrainale. Mearsheimer nimetab seda protsessi “Rube Goldbergi mehhanismiks” ja kahtleb, kas see muudab sõjalist olukorda:
“Mida nad täpselt Ukrainasse saadavad? Millised relvad muudavad olukorda lahinguväljal?“
Ta märgib, et ei USA valitsus ega NATO ole esitanud konkreetseid üksikasju tarnitud relvade kohta, millel võiks olla otsustav mõju. Isegi palju kõneainet pakkunud Patriot-raketid pole Mearsheimeri sõnul piisavas koguses saadaval ja neid kasutatakse peamiselt tagantpoolt tuleva õhukaitse, mitte rindel tegutsemise eesmärgil:
„Meil pole isegi piisavalt Patriot-rakette, mitte ainult Ameerika Ühendriikides, vaid ka Euroopas, et neid ukrainlastele anda ja
õhusõjas midagi muuta.“
Ta järeldab:
„See on lihtsalt tühi retoorika. Trump rabeleb. Ta rabeleb, sest ta ebaõnnestub.“
Kreml ja tuumaoht
Mearsheimer analüüsib ka Venemaa vaatenurka Trumpi tegudele. Ta usub, et Kreml ignoreerib suures osas Trumpi avaldusi ja keskendub faktidele:
„Ma arvan, et Putin, nagu arvata võis, vaatab vaid olukorra aluseks olevaid põhifakte ja loogikat ning ta ei pööra tegelikult erilist tähelepanu sellele, mida Trumpil öelda on.“
Sellest hoolimata näeb Mearsheimer kasvavat tuumaeskalatsiooni ohtu. Ta osutab Venemaa strateegidele, kes kaaluvad tuumarelvade kasutamist:
„Venemaal on inimesi, minu tuttavaid strateege, kes on mõistlikud inimesed ja ütlevad, et venelastel on tõesti aeg mõelda tuumarelvade kasutamisele, kui mitte praegu, siis kunagi tulevikus.“
See areng tähistab dramaatilist nihet külma sõja teisest poolest, mil tuumarelvade kasutamist peeti mõeldamatuks.
Mearsheimer hoiatab:
„Tuumarelvade kasutamise võimalus,
ma väidaksin, pole küll suur, aga see on palju reaalsem, kui ma arvasin.“
Lähis-Ida: Trumpi toetus Iisraelile
Iraan ja ebastabiilne piirkond
Lisaks Ukrainale käsitletakse intervjuus ka USA poliitikat Lähis-Idas, eriti suhteid Iraani ja Iisraeliga. Mearsheimer kritiseerib Trumpi otsust algatada 22. juunil 2025 Iraani vastu ulatuslik rünnak, mis tema sõnul on piirkonda destabiliseerinud:
„Ma arvan, et see muutis olukorra ebastabiilsemaks. See on meid tirinud Iraaniga sõtta, mis on väga ohtlik olukord.“
Erinevalt Bideni administratsioonist, mis Mearsheimeri sõnul edukalt Iraaniga sõda vältis, on Trump pingeid eskaleerinud.
Ta rõhutab, et Iraanil on märkimisväärne sõjaline võimekus, eriti võime tekitada Iisraelile olulist kahju ja blokeerida Hormuzi väin:
„Iraanlased on selgelt öelnud, et nad suudavad Iisraelile märkimisväärset, kui mitte tohutut kahju tekitada.“
Need strateegilised valikud teevad Iraanist tõsise tegija, keda ei tohiks alahinnata.
USA ja Iisraeli suhted
Mearsheimer rõhutab USA ja Iisraeli tihedaid sidemeid, mida tugevdab tugev lobitöö USA-s. Ta kirjeldab Iisraeli sõltuvust USA-st kui üliolulist oma sõjaliste operatsioonide ja Gaza poliitika elluviimise jaoks:
„Iisraellased on Ameerika Ühendriikidest väga sõltuvad, mitte ainult genotsiidi, vaid ka sõjaliste operatsioonide osas sellistes kohtades nagu Iraan
ja muide, Süüria ja Liibanon.“
Ta kritiseerib Trumpi Netanyahu tegevuskava täieliku toetamise eest, sealhulgas etnilise puhastuse eest Gazas ja Läänekaldal:
„Netanyahu tahab tagada, et ei oleks relvarahu, kindlasti mitte püsivat relvarahu ning et ta saaks Gazat ja isegi Läänekallast etniliselt puhastada nii palju kui võimalik. Ja tundub, et Trump on selles osas täielikult nõus.“
Iisraeli-meelse lobi võim USA-s on nii suur, et isegi Jeffrey Epsteini kohta käivad paljastused ei suutnud USA ja Iisraeli suhteid kõigutada:
„Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide suhted on nii tugevad ning lobirühma võim on nii võimas. Nende suhete mingilgi olulisel moel raputamiseks on vaja suurt maavärinat.“
Saksamaa ja Euroopa julgeolek
Intervjuu teine teema on Saksamaa roll Euroopas ja võimalik taasrelvastumine. Mearsheimer ei näe uues Saksa militarismi vormis otsest ohtu:
„Ma arvan, et idee Saksamaa keiserliku võimu või Kolmanda Reichi teisest tulemisest pole tõenäoline.“
Sellegipoolest väljendab ta muret Saksamaa võimaliku tuumarelvastumise pärast, kui USA oma julgeolekugarantiid tagasi võtab:
„Sakslastel on suur kiusatus hankida tuumarelvi ja see võib olla väga keeruline. See võib venelasi tõesti hirmutada.“
Mõte, et Venemaa nõunikud õhutavad president Putinit ründama Saksa relvatehaseid, teeb Mearsheimerile muret:
„See raputab Kremli. Selles pole kahtlustki.“
See rõhutab Euroopa ja Venemaa suhetes kasvavat pinget, mida õhutab veelgi NATO suurenev toetus Ukrainale.
Kokkuvõte
Intervjuu John Mearsheimeriga loob sünge pildi USA praegusest välispoliitikast president Trumpi ajal. Tema kaootiline ja vastuoluline lähenemine Ukraina konfliktile koos tingimusteta toetusega Iisraelile süvendab ülemaailmseid pingeid. Mearsheimer hoiatab kasvava tuumakonflikti ohu eest, eriti Ukraina kontekstis ning rõhutab USA ja tema liitlaste ees seisvaid strateegilisi väljakutseid.
Tihedad sidemed Iisraeliga, mida toetab USA lobi võim, aga ka Ukraina staatus “hospice’i patsiendina” ja kasvavad pinged Venemaaga rõhutavad ebakindlat olukorda. Pikaleveninud konflikti väljavaade ilma selge lahenduse väljavaateta ja tuumaeskalatsiooni oht muudavad olukorra Mearsheimeri sõnul “palju ohtlikumaks”, kui ta kunagi ette kujutas.
Kokkuvõttes näitab Mearsheimeri analüüs, et USA poliitika Trumpi juhtimisel ebaõnnestub mitte ainult Ukrainas, vaid ka Lähis-Idas, mis viib üha ebastabiilsema globaalse olukorrani. Tema hoiatused võimaliku tuumaeskalatsiooni eest ja kriitika Trumpi ettearvamatu juhtimise suhtes rõhutavad sidusama ja vastutustundlikuma välispoliitika pakilisust.
