Hoolimata Bideni administratsiooni jõupingutustest hoida ära edasist vägivalda Lähis-Idas, on USA väed alates kättemaksurünnakute algusest olnud peaaegu iga päev rünnaku all.
Hawkishi kongressi liikmed on nõudnud, et president algataks rünnakud Iraanis, mis administratsiooni väitel on rünnakute eest lõppkokkuvõttes vastutav, kuna ta toetab materiaalselt ja operatiivselt terrorirühmitusi piirkonnas.
Stseeni varased fotod näivad näitavat, et rünnaku algatas droon liikuva auto vastu Iraagi pealinna idaosas.
Rünnakut võib pidada vägivalla suureks eskaleerumiseks, kuna USA sõjavägi on seni rahuldunud sõjaliste operatsioonidega Süüria maapiiril.
Operatsioon tähistab ka seda, et Ameerika Ühendriigid võtsid esmakordselt sihikule isiku, keda peetakse Jordaanias toimunud rünnaku eest vastutavaks. Eelmise nädala pommitamiskampaania oli suunatud laskemoona ja rakettidega seotud infrastruktuurile.
Iraagi islami vastupanuliikumine on regulaarselt nõudnud rünnakuid baasidele, kus asuvad USA väed Iraagis ja Süürias, mis on tema väitel kättemaks Ameerika Ühendriikide toetuse eest Iisraeli sõjale Gazas.
Washington eitab, et rünnakud on seotud Iisraeli-Hamasi konfliktiga, kuid novembris sõlmitud relvarahuga lõpetati vägivald ka Iraagis ja Süürias.
USA vägesid on rünnatud Iraagis, Süürias ja Jordaanias rohkem kui 160 korda pärast seda, kui Iisrael alustas oma sissetungi Gazasse pärast Hamasi surmavat 7. oktoobri terrorirünnakut.
President Biden on öelnud, et ta jätkab mitmetasandilist reageerimist nende vastu, kes vastutavad surmava rünnaku eest Jordaanias, peatudes samal ajal enne sõda Iraaniga.
USA osaleb Bagdadis sõjalistes rünnakutes sihtmärkide vastu, kes on tema väitel vastutavad Jordaanias toimunud rünnaku eest, milles hukkus kolm Ameerika sõjaväelast.
Õhtune rünnak tappis Kata’ib Hezbollah’ terrorirühmitusega seotud komandöri, selgub USA keskjuhatuse (CENTCOM) koostatud ja The Epoch Timesiga jagatud avaldusest.
“USA keskväejuhatuse (CENTCOM) väed korraldasid Iraagis ühepoolse rünnaku vastuseks rünnakutele USA sõjaväelaste vastu, tappes Kata’ib Hezbollah’ komandöri, kes vastutas USA vägede vastu suunatud rünnakute otsese planeerimise ja nendes osalemise eest piirkonnas,” öeldi avalduses.
“Praegu ei ole märke kaasnevatest kahjustustest ega tsiviilohvritest. Ameerika Ühendriigid jätkavad vajalike meetmete võtmist meie inimeste kaitsmiseks. Me ei kõhkle võtmast vastutusele kõiki neid, kes ohustavad meie vägede turvalisust.”
Kata’ib Hezbollah on üks paljudest Iraani toetatud rühmitustest, mis moodustavad “islami vastupanu Iraagis”, mida Pentagon on süüdistanud oma vägede ründamises.
Välisministeeriumi pressiesindaja asetäitja Vedant Patel selgitas 5. veebruaril, et administratsioon ei rääkinud Iraagi ametnikele rünnakutest enne, kui need toimusid.
Administratsioon väidab, et eesmärgid olid õiguspärased.
“Need eesmärgid valiti hoolikalt … Usume, et need olid usaldusväärsed sihtmärgid ja valitud viisil, mis minimeerib ja väldib tsiviilohvreid,” ütles Patel.
Iraagi välisministeerium tegi ametliku avalduse, milles mõistis hukka USA operatsiooni, sealhulgas “Iraagi tagasilükkamise ja hukkamõistu Ameerika agressioonile, mis oli suunatud nii Iraagi julgeolekujõudude kui ka tsiviilobjektide vastu”.
“Iraagi valitsus teeb kõik eetilise, riikliku ja põhiseadusliku vastutusega vajalikud jõupingutused, et kaitsta meie maid, linnu ning meie tsiviilisikute ja kõigi julgeolekujõudude elu,” lisati avalduses.
Hoolimata Bideni administratsiooni jõupingutustest hoida ära edasist vägivalda Lähis-Idas, on USA väed alates kättemaksurünnakute algusest olnud peaaegu iga päev rünnaku all.
Hawkishi kongressi liikmed on nõudnud, et president algataks rünnakud Iraanis, mis administratsiooni väitel on rünnakute eest lõppkokkuvõttes vastutav, kuna ta toetab materiaalselt ja operatiivselt terrorirühmitusi piirkonnas.
Stseeni varased fotod näivad näitavat, et rünnaku algatas droon liikuva auto vastu Iraagi pealinna idaosas.
Rünnakut võib pidada vägivalla suureks eskaleerumiseks, kuna USA sõjavägi on seni rahuldunud sõjaliste operatsioonidega Süüria maapiiril.
Operatsioon tähistab ka seda, et Ameerika Ühendriigid võtsid esmakordselt sihikule isiku, keda peetakse Jordaanias toimunud rünnaku eest vastutavaks. Eelmise nädala pommitamiskampaania oli suunatud laskemoona ja rakettidega seotud infrastruktuurile.
Iraagi islami vastupanuliikumine on regulaarselt nõudnud rünnakuid baasidele, kus asuvad USA väed Iraagis ja Süürias, mis on tema väitel kättemaks Ameerika Ühendriikide toetuse eest Iisraeli sõjale Gazas.
Washington eitab, et rünnakud on seotud Iisraeli-Hamasi konfliktiga, kuid novembris sõlmitud relvarahuga lõpetati vägivald ka Iraagis ja Süürias.
USA vägesid on rünnatud Iraagis, Süürias ja Jordaanias rohkem kui 160 korda pärast seda, kui Iisrael alustas oma sissetungi Gazasse pärast Hamasi surmavat 7. oktoobri terrorirünnakut.
President Biden on öelnud, et ta jätkab mitmetasandilist reageerimist nende vastu, kes vastutavad surmava rünnaku eest Jordaanias, peatudes samal ajal enne sõda Iraaniga.