Ameerika Wasp-klassi amfiibründelaev USS Bataan sõidab 20. juulil 2023 läbi Atlandi ookeani. (Photo AP)
Tuhanded USA merejalaväelased koos reaktiivhävitajate ja sõjalaevadega korraldavad väidetavalt järjekordset sõjalist jõudemonstratsiooni ja tungivad Pärsia lahte ja kaugele oma piiridest, lootes Iraani korduvate Iraani lubaduste taustal omal maastikul heidutada.
Ameerika vägede ja lennukikandja USS Bataan saatmine Pärsia lahele koos hävitajate F-35 ja muude sõjalennukitega annab märku Washingtoni ebaõnnestunud majanduslikest ja diplomaatilistest jõulistest meetmetest Iraani vastu ning USA soovist suunata suurem osa oma ressurssidest tuumarivaalid Hiina ja Venemaa, teatas Associated Press teisipäeval.
USA lennukikandja ja USS Carter Halli dessantlaev lahkusid 10. juulil Virginias Norfolki mereväebaasist missioonile, mida Ameerika sõjavägi väidetavalt kirjeldas kui “vastuseks Iraani hiljutistele katsetele ohustada kaubanduse vaba liikumist väinas. Hormuz ja seda ümbritsevad veed” – on väga lähedal Iraani territoriaalvetele.
AP raporti kohaselt läbis Bataan eelmisel nädalal teel Pärsia lahe piirkonda läbi Gibraltari väina Vahemerre.
IRGC merevägi alustab Pärsia lahes õppusi
Kahe aastakümne jooksul, mis järgnesid 11. septembril 2001 New Yorgis ja Washingtoni lähistel toimunud intsidentidele, oli Pärsia lahes kohati kaks erinevat USA lennukikandjat, et varustada hävitajaid Afganistani ja Iraagi vastu pealesurutud sõdade jaoks, et läbi viia demokraatia” ja „terrorismiga võitlemine” – millest kumbki ei realiseerunud. USS Nimitz oli viimane Ameerika lennukikandja, mis väljus Pärsia lahest 2020. aasta novembris Hormuzi väinast.
Kuigi USA sõjavägi ei ole veel avalikustanud oma kasvava kohaloleku täpsemaid eesmärke üsna lähedal Iraani territoriaalvetele, võttis Teheran sammu teadmiseks, kuna välisminister Hossein Amirabdollahian nimetas oma Pärsia lahe kolleege Kuveidi ja USA naabriteks. Araabia Emiraadid (AÜE) kordasid hiljuti, et “meil on piirkonnas rahu, stabiilsus ja progress ilma välismaalaste kohalolekuta.”
Viidates ummikusse jõudnud läbirääkimistele Teherani ja suurema Lääne valitsuse vahel 2015. aasta tuumaleppe üle, samuti Iraani tõestatud kaitsevõimele, väljendatakse aruandes muret, et USA loodab taas sõjalisele jõule, et veenda Teherani tagasi helistama”.
Lisaks märgitakse, et “Washington näeb taas, et kuigi Lähis-Idasse on sõjaliselt lihtne pääseda, on raske kunagi täielikult välja pääseda.”
Aruandes rõhutatakse ka seda, et Iraani mereväed on hiljuti hõivanud kaubalaevu, mis viivad Pärsia lahest salanaftat, hoolimata Ameerika mere- ja õhujõudude toetusest selles piirkonnas, märkides, et sellised arengud on “hoiatuseks USA-le ja tema liitlastele, et Islamivabariigil on vahendid kättemaksuks.
“Mure [Iraani vägede] järjekordse konfiskeerimise pärast on tõenäoliselt jätnud Texase lähedale laeva, mis väidetavalt vedas Iraani naftat, kuna ükski ettevõte pole seda veel maha laadinud,” rõhutati raportis.
Areng toimub vaatamata sellele, et USA sõjalised jõud ja ressursid on Euroopas aktiivselt kaasatud vastuseks Ukraina konfliktile ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides, et toetada Hiina Taipei isevalitsemist ja võidelda Hiina kasvava mõjuvõimu ja enesekehtestamise vastu selles piirkonnas.
Iraani kõrged komandörid on korduvalt hoiatanud välisriikide sõjavägesid – eriti USAd – igasuguse ettekäände alusel Pärsia lahe piirkonda tungimise eest, nõudes, et strateegilise veetee julgeolekuga peavad tegelema piirkondlikud riigid.
Iraan on varem võtnud jõulisi vastumeetmeid USA sissetungile Iraani õhuruumi ning Qudsi vägede kõrgeima komandöri kindral Qassem Soleimani ja teiste Iraani ja Iraagi kõrgemate ohvitseride terrorimõrva vastu Bagdadi rahvusvahelises lennujaamas 2020. aasta alguses.
Selle tulemusena tulistasid Iraani väed 2019. aasta juunis Pärsia lahe territoriaalvete kohal alla USA spioonidrooni Global Hawk ja kahjustasid pärast kindral Soleimani terrorimõrva mitme rakettiga Ameerika õhuväebaasi Iraagis.
Press TV
