USA, Jaapan ja Filipiinid on sõlminud kokkuleppe ühiste mereväepatrullide käivitamiseks Lõuna-Hiina merel selle aasta lõpus, mida peetakse suureks algatuseks Hiina vastu võitlemiseks piirkonnas ning kuna Hiina ja Filipiinide rannavalvelaevad on viimasel ajal tegelenud pingeliste seisakutega vaidlusaluste vete kohal.
Patrullid kuulutatakse eeldatavasti ametlikult välja aprillis president Bideni, Jaapani peaministri Fumio Kishida ja Filipiinide presidendi Ferdinand Marco juuniori esimesel kolmepoolsel tippkohtumisel.
Valge Maja teadaandes tippkohtumise eel öeldi, et kolm juhti arutavad võimalusi “rahu ja julgeoleku edendamiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas”.
Jaapan jätkab oma sõjalise ja tehnoloogilise integratsiooni süvendamist läänega, pidades silmas kaitset Hiina vastu. On uusi teateid selle kohta, et peaminister Kishida võidakse kutsuda eelseisvale NATO tippkohtumisele, mis toimub juulis Washingtonis.
Politico teatab teistest lääneliitlastega tihedama koostöö valdkondadest järgmiselt:
Valgelt Majalt oodatakse ka teadet, et ta “kaalub tõsiselt” Jaapani kasutamist tehnoloogilise partnerina USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia vahelise “AUKUS” julgeolekupartnerluse elementides, kaitseministeeriumi ametniku ja teise plaaniga kursis oleva isiku sõnul andsid mõlemad anonüümsuse, et enne teadaannet rääkida.
Hiljutises intsidendis vigastas Hiina laev Filipiinide varustuslaeva pardal mitut meeskonnaliiget, kui see vallandas laeval veekahuritule.
Pärast seda ja teisi intsidente ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Wu Qian pühapäeval: “Me hoiatame Filipiine, et nad lõpetaksid igasuguste avalduste tegemise, mis võivad pingeid eskaleerida ja peatada kõik sissetungid.”
“Kui Filipiinid jätkavad Hiina lõpptulemuse vaidlustamist, jätkab Hiina resoluutsete meetmete võtmist, et kaitsta kindlalt oma territoriaalset suveräänsust ning mereõigusi ja -huve,” jätkas ta.
Alates võimuletulekust 2022. aastal on Filipiinide president Ferdinand “Bongbong” Marcos Jr. võtnud Hiina nõuete osas Lõuna-Hiina merele palju kõvema joone.
Samal ajal on Manilat julgustanud ka asjaolu, et Pentagon suurendab oma varasid nii Filipiinidel kui ka piirkondlikes vetes. Hiina on vahepeal olnud aastatepikkuses kampaanias, et tugevdada oma ulatuslikke nõudeid, luues rea inimtekkelisi saari ja seejärel neid militariseerides.
Olukord on endiselt väga ohtlik, arvestades, et Washingtonil ja Manillal on sõjaline leping (nn USA-Filipiinide vastastikuse kaitse leping). Filipiinide president Marcos ütles aga eelmisel kuul ajakirjanikele: “Ma ei usu, et on aeg või põhjus vastastikuse kaitse lepingule tuginemiseks.”
