Al-Jazeera märgib, et 30.juunil avaldatud välisministeeriumi tegevusaruanne (AAR) ütles, et USA presidendi Joe Bideni ja tema eelkäija Donald Trumpi otsusel viia USA väed Afganistanist pärast enam kui 20 aastat kestnud okupatsiooni on “tõsised tagajärjed” USA toetatud Afganistani valitsuse elujõulisusele.
“Need otsused ei kuulu selle läbivaatamise ulatusse, kuid AAR-i meeskond leidis, et mõlema administratsiooni ajal ei arvestatud halvima stsenaariumiga kõrgemal tasemel piisavalt,” seisis ülevaates.
Aruandes kritiseeriti konkreetselt välisministeeriumi selle eest, et see ei suutnud piisavalt kiiresti moodustada kriisiohjamise töörühma, et teha evakueerimise korral koostööd Pentagoniga. “Sellise töörühma loomine varem oleks toonud kokku võtmeisikud, et lahendada võimaliku [evakueerimisega] seotud probleeme,” seisis aruandes.
Veelgi enam, “7. korruse direktori nimetamine … oleks parandanud koordineerimist erinevate jõupingutuste vahel,” seisis raportis, viidates välisministeeriumi ülemisele korrusele, kus on riigisekretär Antony Blinkeni ja kõrgemate diplomaatide kontorid.
Läbivaatamises süüdistati ka Trumpi Valget Maja selles, et ta ei suutnud tegeleda sisserändajate eriviisa (SIV) programmi taotluste kuhjumisega, mis võimaldab afgaanidel, keda võib välisokupantidega töötamise eest Taliban kätte maksta, emigreeruda USA-sse.
Ülevaates korrati ka Bideni Valge Maja varasemaid väiteid, et Trump ei kavandanud piisavalt USA vägede lahkumist pärast seda, kui ta jõudis Talibaniga kokkuleppele viia väed välja 2021.aasta maiks, mille Biden lükkas edasi. Biden ja riigisekretär Antony Blinken on väljaastumisega kaasnenud kaose tõttu sattunud karmi kriitika alla.
Esindajatekoja väliskomisjon (HFAC) sai hiljuti kohtukutse Blinkenile avaldada alates 2021.aasta juulist salastatud kaablid, milles USA Kabuli saatkonna töötajad hoiatasid, et USA väljaõppe saanud Afganistani armee lüüasaamine on “peatne”.
Vaatamata vägede väljaviimise laialdasele hukkamõistule pöörati Afganistani majanduse kokkuvarisemisele siiski vähem tähelepanu. NATO rahastatud mõttekoda Atlantic Council märkis, et “Afganistani majandus hakkas varsti pärast Talibani ülevõtmist spiraalima” USA tegevuse tõttu, sealhulgas “sanktsioonide, keskpanga varade külmutamise ja välisabi eemaldamise” tõttu.
USA ja tema liitlaste koalitsioon tungisid 2001.aastal Afganistani nn terrorismivastase sõja raames, mille käigus neokonservatiivide juhitud Bushi administratsioon püüdis viie aasta jooksul tungida seitsmesse Lääne-Aasia riiki.
