The Seltskondliku poolt
Looduse digitaliseerimine ja hinnakujundus tuletisinstrumentide abil on muutumas uueks kullaks võimsatele gruppidele, kes soovivad globaalset finantssüsteemi revolutsiooniliselt muuta: Perspektiiv
Rockefelleri Fondi toel teevad ÜRO ja selle partnerid ettepaneku luua „Looduse ID“, mis võiks toimida digitaalse avaliku infrastruktuurina (DPI) ning hõlbustada süsinikuturu jälgitavust ja bioloogilise mitmekesisuse krediidisüsteeme.
„Bioloogilise mitmekesisuse, kliima ja sotsiaalsete tegurite kohta käiva teabe sünteesimise abil saab Nature ID anda teavet keskkonnakaalutluste kohta poliitikas, erasektoris ja kohalikes kogukondades.“
parem esiplaanile tuua.
„See võib hõlmata loodust toetavaid stiimuleid ja otseseid rahavoogusid – näiteks
Maksed ökosüsteemi teenuste või saastekvootide eest – looduskaitse- ja taastamisalgatuste jaoks
vabastama“
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
“X” tõlge: UNDP uus uuring – The Case for Nature ID – uurib, kuidas digitaalne avalik taristu (DPI) saab edendada loodust ja kliimameetmeid. Siit saate teada, kuidas riigid saavad DPI-d kasutada loodussõbraliku tuleviku kujundamiseks. 👉Loe aruannet: https://go.undp.org/3un
ÜRO Arenguprogramm (UNDP) avaldas 2025. aasta märtsis uuringu pealkirjaga „Looduse ID põhjendus: kuidas digitaalne avalik infrastruktuur saab katalüüsida loodust ja kliimameetmeid“, milles kirjeldatakse, kuidas saab loodus ID abil bioloogilist mitmekesisust digitaalselt salvestada, jälgida ja väärtustada.
Kuigi uuring sündis 2024. aasta juunis Calis Colombias toimunud COP16 konverentsi seminaril, pärineb Nature ID väljatöötamise tegevuskava otse UNDP-lt, Rockefelleri Fondilt, Co-Developilt, Maailmapangalt, USAID-ilt, Digital Impact Alliance’ilt ja GIZ-ilt.
„Looduspositiivsed stiimulid – näiteks PES, bioloogilise mitmekesisuse krediidid ja säästvate toidusüsteemide jälgitavus – pakuvad mitmesuguseid mehhanisme kohalike jõupingutuste toetamiseks ülemaailmsete looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks.“
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
„Nature ID: kavandatud digitaalne avaliku taristu süsteem keskkonna-, sotsiaal- ja haldusandmete integreerimiseks ja jagamiseks looduskaitse ja jätkusuutlikkuse algatuste toetamiseks”
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
Uuring esitleb Nature ID-d ja DPI-d üldiselt looduskaitse ja jätkusuutlikkuse toetamise vahendina, aga mida see tegelikult tähendab?
DPI on kodanikukeskne tehnoloogiapakett, mis koosneb kolmest põhikomponendist: digitaalne isikutunnistus, massiline andmejagamine avaliku ja erasektori üksuste vahel ning kiired maksesüsteemid.
Vaatleme neid kolme DPI komponenti lähemalt Nature ID kontekstis, alustades digitaalsest identiteedist.
“Nature ID eesmärk on toetada peamiste ökoloogiliste näitajate – näiteks taimkatte, veetaseme ja reostustaseme – jälgimist aja jooksul. See võimaldaks võrrelda praeguseid andmeid ajalooliste kontrollväärtustega.”
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
„Osalejad tuvastasid korduva vajaduse looduskaitsesüsteemi järele, mis suudaks integreerida andmeid mitmest allikast – näiteks kaugseire, haldusandmete ja kohalike kogukondade andmed – ning võrrelda neid olemasolevate digitaalse identiteedi raamistikega.“
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
Esiteks tuleb kõike looduses reaalajas tuvastada ja jälgida, kasutades jälgimistehnoloogiaid.
„Kasutades mitmest andmeallikast, näiteks satelliidipiltidest, kaugseiretehnoloogiatest ja keskkonnaseirejaamadest pärinevaid tööriistu, saaks süsteem tuvastada trende ja muutusi, võimaldada õigeaegseid sekkumisi ning olla platvormiks ulatuslikuks bioloogilise mitmekesisuse seireks,“ öeldakse aruandes.
„Andurite, kaameralõksude, akustilise seire ja kodanikualgatuste abil kogutud taimestiku ja loomastiku andmeid integreerides annaks Nature ID bioloogilise mitmekesisuse üksikasjalikke hinnanguid, toetades liikide tuvastamist ja ökosüsteemi tervise hindamist.“
„Koostalitlusvõime kihina töötleks Nature ID mitmesuguseid andmesisendeid – sealhulgas juriidilist omandiõigust, põlisrahvaste väiteid, ökoloogilisi näitajaid, bioloogilise mitmekesisuse andmeid ja konkreetsete loodusvaradega seotud inimtegevuse näitajaid –, et võimaldada looduslike ökosüsteemide terviklikku mõistmist.“
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
Järgmiseks tuleb kõik kogutud andmed jagada, et teha kindlaks, mis toimub, kes neid kasutab ja milline on nende väärtus.
Aruande kohaselt „võimaldaks majandustegevuse sidumine ruumiliste keskkonnaandmetega hinnata ökoloogilist jalajälge ja toetaks säästva ressursihalduse strateegiate väljatöötamist“.
Turismistatistika, põllumajandusregistrite ja tööstusaruannete sotsiaalmajanduslike andmete kaasamise abil annaks süsteem ülevaate inimtegevuse ja keskkonna vastastikmõjust konkreetsetes kohtades. See võimaldaks kasutajatel Nature ID abil jälgida, kuidas inimtegevus – näiteks turism, põllumajandus ja tööstustegevus – ökosüsteeme mõjutab.
Sellest järeldub: „Andmete jagamine Nature ID kaudu saab olla platvormiks kliima- ja looduspositiivse rahastamise, näiteks maaelu laenuskeemide, kohalike algatuste rahastamise ning bioloogilise mitmekesisuse ja heitkogustega kauplemise turgude laiendamiseks ja sihtimiseks.“
„Bioloogilise mitmekesisuse krediidid on suhteliselt uus mehhanism, mis on praegu veel väljatöötamisel. Arvestades vajadust jälgida ja sertifitseerida keerulisi andmeid, tuginevad bioloogilise mitmekesisuse krediidi turu esimesed pioneerid plokiahela arhitektuuril põhinevatele tokeniseeritud lahendustele. Selle eeliseks on ka see, et see võimaldab luua erinevaid kujundusi, mis kompenseerivad tööjõudu ja tulemusi.“
“Plokiahelal põhinevad lahendused hõlmavad aga täiendavat tehnilist keerukust, mis ei pruugi olla kõigis kontekstides kõige lihtsam või sobivam lahendus. See arhitektuur nõuab endiselt tugevaid jälgimis-, aruandlus- ja verifitseerimisvõimalusi, et siduda plokiahela pearaamatud reaalsete tulemustega.”
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
“Nature ID sidumine teiste olemasolevate DPI-dega identiteetide ja maksete jaoks võib samuti võimaldada uudseid rahastamismudeleid, näiteks PES-i. See funktsionaalsus eeldaks erinevate komponentide integreerimist üldisesse Nature ID arhitektuuri.”
UNDP, Looduse ID argument, märts 2025
Pärast looduse märgistamist ja seiret ning nende andmete kasutamist „jätkusuutliku ressursihalduse strateegiate” väljatöötamiseks on DPI viimaseks osaks keskkonnateenuste (PES) ja bioloogilise mitmekesisuse krediitide maksesüsteemide tutvustamine.
Aruandes defineeritakse PES-skeeme kui „üksikisikutele või kogukondadele pakutavaid rahalisi stiimuleid ökosüsteemi teenuste, näiteks süsiniku sidumise või bioloogilise mitmekesisuse kaitse säilitamise või taastamise eest“.
Autorid lisavad: „Rahalise hüvitise pakkumine looduslike ökosüsteemide hüvede säilitamise eest on üks viis nende väärtuse tunnustamiseks, austades samal ajal põllumeeste, kohalike kogukondade ja põlisrahvaste olulist rolli ökosüsteemide haldamisel.“
Vee, õhu ja maa hinnakujundus on globalistide seas tuliselt arutatud teema ÜRO-s, G20-s, Maailma Majandusfoorumis (WEF) ja COP-i kohtumistel.
„Nii nagu meil on saastekvoodid, peame arendama ka veesertifikaatide ja bioloogilise mitmekesisuse sertifikaatide turgu.“
Tharman Shanmugaratnam, Singapuri president, WEFi aastakoosolek, jaanuar 2025
„X” tõlge: Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ütleb Maailma Majandusfoorumile, et tahab looduses kõigele hinna kehtestada: „Nii nagu meil on süsinikukrediidid, peame arendama ka veesertifikaatide ja bioloogilise mitmekesisuse sertifikaatide turgu.” #wef25 https://weforum.org/meetings/world
„X” tõlge: „Palju parem on töötada usaldusväärse süsinikukrediidisüsteemi kallal ning lisada vee- ja bioloogilise mitmekesisuse krediite,” ütles Singapuri president Tharman Shanmugaratnam Maailma Majandusfoorumil #wef25 https://weforum.org/meetings/world
Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ütles tänavusel Maailma Majandusfoorumi (WEF) aastakoosolekul Davosis, et vee- ja bioloogilise mitmekesisuse krediidid tuleks süsinikukrediitidega “seotada”.
Eelmisel aastal WEF-i uute meistrite 2024. aasta aastakoosolekul, mida tuntakse ka kui „Suvist Davosit“, ütles Cambridge’i ülikooli jätkusuutlikkuse juhtimise instituudi tegevjuht Lindsay Hooper paneelil „Looduse pearaamatu mõistmine“, et iga majanduse osa sõltub loodusest ja et üks lahendus looduslike süsteemide kaitsmiseks on „looduse pearaamatusse kandmine“.
“Me ei saa surnud planeedil äri ajada. Kui tahame looduslikke süsteeme kaitsta, on üks lahendusi looduse bilanssi kaasamine.”
Lindsay Hooper, WEF-i uute meistrite aastakoosolek, 2024
„X” tõlgendus: „Me ei saa surnud planeedil äri ajada. Kui tahame looduslikke süsteeme kaitsta, on üks lahendustest looduse bilanssi panemine ja selle kaasamine ettevõtete otsustusprotsessidesse, et sellele väärtust omistada.” Lindsay Hooper, WEF #AMNC Suvine Davos
„Praegu tehakse ettevõtete tasandil ja finantsasutustes iga päev otsuseid finantsnäitajate põhjal, mis ei arvesta loodust,“ ütles Hooper.
„Loodust käsitletakse majanduses nii, nagu oleks see piiramatu ja ennekõike vaba.“
Hooperi sõnul on „majanduse iga osa põhimõtteliselt loodusest sõltuv“, sealhulgas „õhk, mida hingame, vesi, mida joome, pinnas, ookeanid, mida vajame toidu tarbimiseks, ning mineraalid, mida vajame tehnoloogia ja infrastruktuuri sisenditena“.
“Ilma nende väärtusvormideta, nende looduskapitali vormideta poleks majandust. Need on meie majanduse põhilised ehituskivid.”
Lisaks „looduse arvestamisele“ tehti paneeldiskussiooni lõpus veel üks ettepanek maksustada looduslikke süsteeme, näiteks vett, sarnaselt süsinikumaksudega.
„Lisaks süsinikumaksudele peaksime mõtlema ka teistele looduse aspektidele, mida on lihtsam kvantifitseerida […] Aga vesi?“
Gim Huay Neo, WEF-i aastakoosolek „Uute meistrite kohtumine”, 2024
„X” tõlge: „Lisaks süsinikumaksudele peaksime mõtlema ka teistele looduse aspektidele, mida on lihtsam kvantifitseerida. Aga vesi? Seda saab kindlasti süstemaatiliselt integreerida praegustesse süsiniku hinnakujundusmehhanismidesse.” Gim Neo, Maailma Majandusfoorumi #AMNC24 Summer-Davos tegevdirektor
Samal suvisel kohtumisel Davosis eelmisel aastal ütles Maailma Majandusfoorumi looduse ja kliima tegevdirektor Gim Huay Neo: „Peame edasi liikuma ning samal ajal jätkama täiustamist ja parendamist. Parim näide selle kohta on süsiniku hinnastamine […].“ Ja lisaks CO2-le peaksime mõtlema ka teistele looduse aspektidele, mida on lihtsam kvantifitseerida.
„Me ei pruugi kõike esimesest päevast peale kvantifitseerida, aga kuidas on lood veega?“
„Me saame selle kindlasti süstemaatiliselt integreerida praegustesse süsiniku hinnastamise mehhanismidesse,“ lisas ta.
“Me hakkame mõtlema veele, puudele ja bioloogilisele mitmekesisusele hindade kehtestamisele […] Kuidas alustada tokeniseerimist? Kuidas hakata looma süsteeme, mis mitte ainult ei loo väärtust, vaid kannavad seda väärtust ka ülemaailmselt üle?”
Michael Sheren, Inglismaa Panga endine nõunik, COP27, 2022
„X” tõlge: „Süsinik areneb väga kiiresti süsteemiks, kus see on peaaegu nagu valuuta” … Järgmisena: „hakkame mõtlema veele, puudele, bioloogilisele mitmekesisusele hinna kehtestamisele … Kuidas me hakkame tokeniseerimist kasutama?”: Michael Sheren, Inglismaa Panga endine nõunik #COP27
Looduse hinnastamine käib käsikäes tokeniseerimise ja tuletisinstrumentidega.
Vähemalt nii ütles Inglismaa Panga endine nõunik Michael Sheren COP27-l 2022. aasta novembris.
„Süsinik, me oleme selle juba välja mõelnud ja süsinik areneb väga kiiresti süsteemiks, mis on väga lähedane valuutale. Põhimõtteliselt saab võtta tonni neeldunud või sidunud süsinikku ja finantsteenuste arhitektuuri ja dokumentatsiooni abil luua edasise hinnakõvera,“ ütles Sheren.
Ja kuna süsinik on valuutale lähedal, siis „tekivad tuletisinstrumendid”.
Ja just nagu ÜRO ja Rockefelleri pakutud “Looduse ID” kui bioloogilise mitmekesisuse süstemaatiliseks jälgimiseks, uurimiseks ja raha teenimiseks mõeldud DPI, on järgmine samm vee, puude ja peaaegu kõige muu looduses tokeniseerimine.
„Me hakkame mõtlema veele, puudele ja bioloogilisele mitmekesisusele hindade kehtestamisele ning küsimusele, kuhu see kuulub,“ mõtiskles Sheren 2022. aastal.
„Kuidas alustada tokeniseerimist? Kuidas hakata looma süsteeme, mis mitte ainult ei loo väärtust, vaid kannavad seda väärtust ka globaalselt edasi?“
Looduse digitaliseerimine ja hinnakujundus tuletisinstrumentide abil on kiiresti muutumas uueks kullaks võimsatele gruppidele, kes püüavad globaalset finantssüsteemi revolutsiooniliselt muuta.
