Kindlasti on igaühel nõuka ajast oma kogemus, mis on selle inimese tõde ja seda tuleb austada, aga see ei ole absoluutne tõde. Mõnedel läks elu nõuka ajal päris libedalt ja said hästi hakkama ja samas oli ka neid, kes olid ka nõuka ajal see vaesem kiht. Kuigi propageeriti võrdsust, siis mingis mastaabis majanduslik heaolu oli siiski erinev. Samas, kõigile võimaldati midagi, mõnedel oli lihtsalt ligipääs paremale kvaliteedile ja mõnikord mõnel inimesel lihtsalt joppas paremini. Olid ehk õnnesärgis sündinud ja kuldlusikas suus ( näiteks Kallaste perekond)
Kindlasti oli ka igal aastakümnel oma aura. 50ndat,kui Stalin veel elas, oli peale sõda elu karm , võrreldes 70-80-ndatel, kui poliitiline kord oli juba lõdvem ja majandus parem.
Minu arust mingid süsteemid ja moraalsed põhimõtted toimisid hästi, kui välja jätta ideoloogiline möga.
Me panemegi kõikke kuidagi liiga ühte patta, üldistame ja sildistame, ilma et oskaks välja nokkida igast kogemusest kõige paremini toiminud aspektid.
Ka Nõukogude ajal olid omad plussid ja toimus areng.
Ehk oleks aeg eestlastel moodustada Mõttekoda, kus targad inimesed saaksid arutleda objektiivselt, ilma ideoloogiliste suunisteta, milline oleks Eestile kõige parem riigiline korraldus. Ehk oleks aeg õppida oma kogemustest ja vigadest ning luua midagi täiesti uut, mis sobiks Eesti keskkonda ja sobiks Eesti inimeste natuuriga. Miks me laseme ennast vägistada kogu aeg võõrastel ideoloogiatel? Mõtleme parem ise välja, milline elustiil ja elukorraldus meile sobiks.
Arutlegem, kallid sõbrad ja mõttekaaslased, mis on eelnevate riigikordade ajal toiminud ja mis mitte. Kõikide mõtted ja ideed viisakas formaadis on teretulnud.
/Ülle Pukk, KOOS/
