Olles järjest enam eemaldunud Eesti sotsiaalmeediast, pean kurvalt tõdema, kui lootusetu ja masendav on Eestimaa tulevik.
Üle 30 aasta oleme püüdnud mängida iseseisvust, teeseldes demokraatiat, samal ajal kui demokraatia ja „lääne väärtused“ on olnud ainult suitsukate, mille varjus ahned poliitikud on Eesti inimeste elud lääne oligarhidele maha parseldanud. Kauni loodusega Eestimaast on saanud reostatud ja lagastatud militaarne urgas – hea paik pervertidele mõttetute verevalamiste korraldamiseks.
Tänase päeva seisuga võib öelda, et Eesti rahvas ei ole kahjuks võimeline ise oma riiki pidama – rumal, ahne ja õel rahvus, kes on valmis iseennast välja suretama, ei olegi väärt oma riiki. Riigi pidamisega käib kaasas vastutus, millest Eesti poliitikutel pole aimugi.
Infantiilne ja russofoobiast läbi imbunud Eesti Rabariik on muutunud ohtlikuks nii endale kui ka teistele.
Eesti ühiskond, kus vanasti ruulis kaine mõistus ja kriitiline meel, on „vabas maailmas“ elades muutunud moraalseks ja ideoloogiliseks mülkaks, kust nii lihtsalt enam välja ei tulda.
Globalistide, liberastide ja muude pervertide poolt antud hoop surub Eesti rahva uuesti põlvili pikkadeks aastateks, õppimaks alandlikkust ja lugupidamist naaberrahva suhtes.
Ehk alandlikult kannatades leitakse lõpuks üles ka eestlaste tõeline identiteet ja ühised väärtused, mis seoks rahvast jälle kokku.
Oletan, et agoonia lõppfaasis tehakse eestlastest venelaste sibid. Kõige kurvem on see, et eestlased on kõik oma kannatused auga välja teeninud.
Mingit ärkamist ja muutusi enne ei tule, kui me suudame oma tehtud vigadele otsa vaadata.
Häbi on olla eestlane.
-Ülle Pukk, PLAAN B ümarlaua liige








Kelle huve teenivad SELLISED sõnavõtud? Kas tõesti ollakse veendumusel, et SELLISED sõnavõtud parandavad Eesti olukorda?