Armas rahvas, kallid kaasteelised,
Täna mõlgutan mõtteid endast ja Eestimaa tulevikust ning püüan paari sõnaga anda ülevaate oma elatud elust – sellest, kes ma olen, mida mul oleks endast anda parema ühiskonna ehitamiseks ja miks ma liitusin Plaan B meeskonnaga.
Kõigepealt sellest, kust ma tulen. Olen 51-aastane Tartu tüdruk, kellel lapsepõlves oli õnn ja rõõm lisaks linnaelu toimetustele maitsta ka magusat maaelu Raudsepa talus, Nõuni külas, kalli vanavanaema Emile Puki juures. Vaatamata keerulisele ja valulisele minevikule oli vanaema Emile heatujuline ja väga toimekas memm, kelle kõrval õppisin nautima talutoimetusi ja rõõmu leidma lihtsatest asjadest. Poleks iial arvanud, et tookord plikatirtsuna mööda Lõuna-Eesti kauneid künkaid lambaid taga ajades, marju nosides ning vanaema tõsilugusid huntidest ja rebastest kuulates, saab alguse tunne, millest kasvab mu elu suurim armastus – armastus Lõuna-Eesti küngaste ja inimeste vastu.
21-aastase noore neiuna, olles rahutu ja uudishimulik hingeke, avanes juhuslikult võimalus Ameerikasse seigelda. Mäletan, et 1995. aastal olid Eestis keerulised ajad, ja võimalus kauge ookeani taha maailma avastama minna pani südame erutusest puperdama. Miamis maandudes tundsin end nagu Christopher Columbus, kes seilas oma purjekatega uljalt tundmatusele vastu. Ei tea, kas olin süüdimatult naiivne või lihtsalt hulljulge, aga teadmatus tuleviku ees ei tekitanud hirmu. Olin üksinda, kaugel kõigest, mis tuttav, teadmata midagi kohalikust elust ja inimestest, kaasas ainult hädine oskus inglise keelt. Olles valmis andma endast parimat, uskusin siiralt: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
30 aastat hiljem võin öelda, et tõepoolest – nii üht kui teist, ja ka kolmandat on saanud ning palju on juhtunud. Käisin ära abielus, sünnitasin ja kasvatasin kaks fantastilist poega, kellest vanem poeg Marc on lõpetanud Harvardi ülikooli ja noorem, Eric, on saavutanud märkimisväärseid tulemusi maadlusspordis. Kuigi pojad on ookeani taga kasvanud, olen neile emapiimaga kaasa andnud Eestimaa maitset ning tassinud neid nagu kassipoegi Lõuna-Eestisse igal esimesel võimalusel. Mu pingutused on vilja kandnud – mõlemad lapsed on Eestimaa fännid ja on täiesti reaalne loota, et rohkem kasvades ja arenedes saavad ka nemad anda oma panuse Eestimaa parema elu loomiseks.
Mõned asjad minu elus on läinud natuke tagurpidi. Kõigepealt sai pere loodud ja lapsed tehtud, ning alles siis sain hakata enda harimisega tegelema. Katsetasin end nii ühes kui teises valdkonnas, aga lõpuks pidin endale tunnistama, et mind huvitavad kõige rohkem sellised teemad, mis puudutavad inimese vaimset, emotsionaalset, hingelist ja füüsilist heaolu. Ülikooli hariduse omandasin alternatiivse meditsiini valdkonnas Floridas ja 2009. kevadel lõpetasin õnnest särades Everglades University summa cum laude aumärgiga.
Pärast kooli lõpetamist avastasin juhuse ja saatuse tahtel teema, mis sidus kokku minu armastuse Eestimaa ja inimese tervise suhtes. Usaldades oma intuitsiooni ja kõhutunnet, alustasin 2010. aastal kuivsoolateraapia kontseptsiooni tutvustamist Ameerika inimestele. Jällegi hüppasin hulljulgelt vette täiesti tundmatus kohas, kuna ameeriklastele oli soolateraapia võõras teema. Kuulasin oma sisemist kompassi ja uskusin, et teen õiget asja ja saan hakkama, kuigi käisin käpuli päris mitmel korral. Lapsepõlves maal ringi joostes olin harjunud muhke, sinikaid ja kriime saama ning suutsin juba siis ennast alati kiiresti püsti ajada ning naerda läbi pisarate. Virisemine ja hädaldamine on nõrkade teema – ja mina pole ometigi mingi nõrguke.
Kuna soolateraapia tehnoloogia arendus ja tootmine olid Eestis, olin vaimustatud, et saan suures Ameerikas tutvustada midagi, millel on Eesti hing ja Eesti nimi. Küllap need seitse aastat tihedat koostööd andekate Eesti inimestega süvendasidki seda tunnet, et vajan sidet Eestiga, sest sain alati sügava rahulduse, kui tutvustasin klientidele Eestimaa ilu ja meie tarkust.
Noore inimesena, lisaks pereloomisele, õpingutele ja äritegemisele vaevasid mind ka traditsioonilised filosoofilised küsimused: Kes ma olen? Miks ma olen? Ja kuidas elada oma elu nii, et saaksin surra naeratus näol, hing rahul kõige tehtu pärast, mis minust maha jääb. Minu jaoks on alati olnud tähtis rääkida tõtt, olla iga päev parem inimene, pakkuda tuge ja jõudu neile, kes enam ei jaksa, või aidata üles leida kaotatud elu mõte. Läbi kogemuste – nii õnnelike kui õnnetute – õppisin ennast tundma, armastama ja austama.
Tänaseks on minust kujunenud värvikas isiksus ja rikkalike ideedega visionäär, kes on avatud, aus ja otsekohene suhtleja. Annan endast piiramatus koguses positiivsust ja leian lahendusi ka sellistes olukordades, kus enamus inimesi labidad nurka viskavad. Siiani olen end edukalt teostanud mitmetes erinevates valdkondades – nii hingeravitsejana, ettevõtjana kui ka tarkuste jagajana.
Mulle on alati olnud oluline seista vankumatult inimliku heaolu ning õiglase Eesti riigi eest. Kuulates rahva muresid, tunnen, et minu kohustus on anda oma panus uute lahenduste loomisel. Ma ei ole nõrk ega arg inimene ja ei ole äraostetav. Olen aus ja väärikas isiksus, kes propageerib inimlikkust, rahu ja hoolib sellest, et Eestimaa inimestel oleks hea ja turvaline oma kodumaal elada.
30 aastat tagasi oli aeg minna. Nüüd on aeg tulla – tulla tagasi oma kodukandi armsate küngaste vahele, kaasas kohvritäis rikkalikke kogemusi ja tahe anda endast parim uue Eesti ülesehitamiseks. Olen olnud maailmarändur, kes elanud suurlinnades, aga oma hingelt ikka maatõugu. Minu süda ja mõistus on sõbrad, kes toimetavad käsikäes, ja mu ideed ning lahendused on lennukad, mis enamasti toimivad, kuna neil on praktilised ja loogilised tiivad. Nii nagu alati, olen valmis vette hüppama tundmatus kohas, uskudes, et minust on kasu. Tahan olla eeskujuks ka teistele ja näidata, et meil tuleb tegutseda ning kokku hoida. Usun paremasse tulevikku ja olen valmis ka selle nimel tegutsema.
Poliitikale hakkasin tähelepanu pöörama ajast, kui maailma vallutas COVID-psühhoos. Vaadates pealt uut “normaalsust”, kus inimesed masside kaupa riigist riiki liidrite eestvedamisel täiesti peast segi pöörasid, taipasin, et aeg on sekkuda ning vastu hakata vohavale ebamoraalsusele, vägivallale ning inimeste psüühikat laastavale idiootsusele.
Olen seda meelt, et rasketel aegadel on meil kõigil kohustus anda endast oma parim kodanikupanus, et aidata oma upakil riik jälle jalgadele. Me ei saa oodata, et keegi kuskil selle töö meie eest ära teeb. Veel vähem saame loota, et senised professionaalsed poliitikud hoolivad Eestimaa heaolust. Nagu näha, on praegused poliitikud meid koos saba ja sarvedega võõrastele maha müünud ning juhivad “kindla käega” kogu Eestimaa hukatusse. Ma ei ole lihvitud poliitik, vaid tavaline naine, kellel on alles nii südametunnistus, kaine mõistus kui ka hulgaliselt praktilisi elukogemusi. Ma ei alahinda ka oma naiselikku vaistu ja intuitiivsust, mis on mind paljudel kordadel elus õigetele otsustele suunanud.
Kaks aastat tagasi otsustasin, et lihtsalt valitsuse kirumisest Facebookis ei piisa – on vaja tegutseda. Oli ilmselge, et kõik vanad erakonnad on välisrežiimi kontrolli all ning üdini moraalselt läbi mädanenud. Eestimaa vajab uut ja värsket poliitilist organisatsiooni, mis esindaks eluterveid vaateid ja koondaks elujõulisi inimesi. Eestimaa vajab ellujäämiseks uut erakonda nagu hapnikku, aga uue erakonna sünnitamine ja käivitamine pole lihtne töö, eriti kui asju ajavad omakasupüüdlikud ja ebakompetentsed inimesed.
Pärast mitmeid katsetusi erinevates uutes erakondades maandusin lõpuks Plaan B meeskonnas, mis on toonud hinge nii rahu kui entusiasmi. Ehk nüüd saame luua midagi, mis jääb püsima ja suudab vastu seista süvariigi hävitavale survele. Iga tugeva erakonna alustalad on tugevad ja targad inimesed, ning Plaan B on just selline organisatsioon, mis on kokku toonud kvaliteetsed isiksused – inimesed rahva seast, kes siiralt soovivad muutusi.
Plaan B meeskonda juhivad tegusad mehed nagu Andro Roos, Indrek Pähnapuu, Urbo Vaarmann ja Mario Maripuu, kelle vaated ja mõtted on eestimeelsed, rahu pooldavad ning kes seavad prioriteediks traditsioonilise pereelu ja korras majanduse. Plaan B ridadesse on koondunud juba palju arukaid ühiskonnategelasi nagu Mati Väärtnõu, Lembit Silla, Toomas Paur, Vambola Kolbakov, Elvis Brauer ja mitmed teised tegusad mehed ja naised. Praeguseks on Plaan B-l lühikese ajaga pea 200 liiget.
Kutsun kõiki inimesi, kes soovivad näha muutusi Eesti ühiskonnas, astuma Plaan B liikmeks, et teha koos ajalugu. Kiirustage, sest aeg tiksub meie kahjuks. Aeg on rahval tulla kokku ja ennast kehtestada, sest Eesti rahvas ei jää ellu globalistlikus–liberaalses pornograafilises ühiskonnas. See on FAKT!
Hoiame kokku, toetame teineteist ja üheskoos ning õiglaselt tegutsedes on kõik eesmärgid saavutatavad.
Liituge Plaan B organisatsiooniga juba täna, sest see on meie viimane võimalus!
Kui on küsimusi, siis olen olemas ja aitan kõiki, kuidas oskan.
👉 https://www.plaanb.ee/erakond/
