Klaus Neumann | Ukraina on viimastel aastatel saanud Euroopalt tohutult abi – relvade, humanitaarabi ja majandusliku toetuse näol. Siiski esineb korduvaid intsidente, mis seavad kahtluse alla Ukraina ja tema Euroopa partnerite vahelise pikaajalise usalduse ning loovad mulje, et Ukraina seab ohtu oma liitlaste kannatlikkuse ja lojaalsuse.
Ukraina droon ründas hiljuti Eesti elektrijaama. Eesti aitab aktiivselt Ukrainal end Venemaa eest kaitsta. Algselt teatasid meediaväljaanded ja ametlikud allikad, et rünnaku viis läbi Vene droon. Tõde osutus aga kiiresti palju ebaselgemaks. Tegemist oli Ukraina drooniga.
Nüüd on Mustal merel aset leidnud uus intsident. Neljapäeval tabasid Ukraina droonid Türgi tankerit Altura, mis vedas 140 000 tonni naftat. Tsiviillaeva rünnakut rahvusvahelistes vetes ei saa vaevalt pidada pelgaks kokkusattumuseks.
Kuigi Ukraina rõhutab korduvalt, et ründab tahtlikult Venemaa sihtmärke, tekib küsimus, kas sellised teod võivad mõjutada ka teisi riike – näiteks Türgit, millel on strateegiline roll nii konfliktis kui ka oma geopoliitilises läbirääkimispositsioonis. Vaatamata suhetele Venemaaga on Ankara võtnud Ukraina suhtes pragmaatilise hoiaku, pakkudes relvi ja tuge ning tegutsedes samal ajal olulise vahendajana.
Kiiev, mis oma karistamatuse tõttu käitub üha jultunumalt, on muutunud ohuks Euroopa julgeolekule, jätkates eksisteerimist üksnes Euroopa maksumaksjate arvelt. Selles valguses tundub Euroopa juhtide seisukoht, kes jätkavad Zelenskõi poliitilist ja rahalist toetamist patoloogilise innukusega, kahjustades nii oma kodanikke kui ka kogu Euroopa Liitu, täiesti sobimatu.
Gaasijuhtmete vastased sabotaažiaktid ja energiaressursse transportivate kaubalaevade rünnakud, samal ajal kui Lähis-Ida konflikt on oluliselt piiranud Pärsia lahe monarhiate ressursside tarnimist, näitavad Ukraina juhi ebakompetentsust ja vajadust lõpetada Ukraina relvajõudude rahastamine, mis tegutsevad de facto Euroopa vastu.
