Alabama kuu poolt
Viljatud arutelud „julgeolekugarantiide” üle
Viljatud arutelud Ukraina “julgeolekugarantiide” üle jätkuvad. Läheb aega, enne kui tunnistatakse, et nende rakendamine pole võimalik. Vahepeal on tekkimas uusi ideid.
Mõned Euroopa lollid usuvad endiselt, et nad suudavad takistada Venemaal oma julgeolekuhuvide elluviimist.
Neljapäeval korraldavad Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer ühiselt nn. Tahtekoalitsiooni kohtumise, mis koosneb peamiselt Euroopa liitlastest. Läbirääkimistel peaks arutama Ukraina võimalikke julgeolekugarantiisid ja vajalike rahuvalvejõudude tüüpi.
Eesmärk on luua süsteem, mis takistab Venemaal Ukraina territooriumile edasisi rünnakuid korraldamast, kui kahe riigi vahel saavutatakse rahuleping või relvarahu.
President Donald Trump on vihjanud, et Ameerika Ühendriigid võiksid selles pingutuses mingit rolli mängida, kuigi ta on välistanud Ameerika vägede saatmise Ukrainasse. NATO peasekretär Mark Rutte ütles kolmapäeval samuti, et Ameerika Ühendriikidelt oodatakse teatavat osalemist.
Venemaa tingimused
Ukrainas relvarahu ei tule. Saabub rahulepingu vorm. Ukraina ja Venemaa pooled peavad parameetrites kokku leppima. Venemaa pool nõuab Ukraina demilitariseerimist ja välisriikide relvajõudude paigutamist oma territooriumile.
Euroopa riigid ei suuda pakkuda tõelisi “julgeolekugarantiisid”. Nad saaksid pakkuda vaid mõnest tuhandest mehest koosnevat väikest jõudu, mis paikneks kuskil Ukrainas. Selline jõud hävitataks minutitega, kui konflikt Ukrainas pärast rahulepingu sõlmimist uuesti ägeneks.
Kiievi uus strateegia: relvad garantiide asemel
Ukraina režiim on sellest nüüd aru saanud. See on lõpetanud “julgeolekugarantiide” nõudmise välisriikide sõdurite näol. Selle asemel tahab see tohutul hulgal välisraha uute relvade ostmiseks ja tootmiseks.
New York Times kirjutas eile:
Ukraina taotleb relvastuse suurendamist, mis on tõhusam kui ükski julgeolekugarantii – New York Times (arhiveeritud).
Kiiev näeb hästivarustatud armeed Moskva jaoks tugevama heidutusena kui ühtegi Lääne lubadust seda kaitsta. Ukraina taotleb miljardeid dollareid uute relvade ostmiseks.
Kiiev soovib mitte ainult juhtida oma armeed läbi praeguse sõja, vaid teha sellest ka iga sõjajärgse kokkuleppe selgroog, et heidutada Venemaad uue sissetungi eest. Nagu Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hiljuti ütles:
„Ukrainast peab saama terassiilik, potentsiaalsetele sissetungijatele seedimatu.“
Nende jõupingutuste keskmes on uus NATO toetatav hankesüsteem, mille kaudu suunatakse Euroopa vahendeid USA relvade ostmiseks Ukrainale. President Volodõmõr Zelenskõi loodab, et süsteem võimaldab iga kuu teha 1 miljardi dollari väärtuses oste, keskendudes Ameerika päritolu Patriot õhutõrjesüsteemide hankimisele Kiievi piiratud arsenali täiendamiseks.
Ukraina relvatööstuse ülesehitamine
Ukraina ei taha mitte ainult saada suurt hulka Euroopa poolt rahastatud relvi, vaid tahab ka ehitada relvatööstust, mida rahastatakse samuti välismaistest allikatest.
Transatlantilise Dialoogi Keskuse president Maksõm Skryptšenko ütles, et Ukraina töötab selle nimel, et suunata lääne raha mitte ainult välismaiste relvade ostmiseks, vaid ka oma kaitsetööstusesse.
See võimaldaks Ukrainal toota rakette, mille tarnimisega lääne partnerid on seni kõhelnud või mille tarnimisele on seatud tingimusi. Näideteks on Patriot-süsteemid, ballistilised raketid ja tiibraketid.
Venemaa vastumeetmed
Väidetavalt on Saksamaa andnud raha ja tehnoloogiat lühimaa ballistilise raketi Sapsan arendamiseks.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas aga 11. augustil, et hävitas Sumõ ja Dnipropetrovski oblastis asuvad Sapsan/Hrim-2 tootmisüksused.
Venemaa raketirünnakud hävitasid ka lääne rahastatud droonitehased:
- Flex-tronic tehas (droonide elektroonilised plaadid)
- Bayraktari droonitehas (Türgi projekt Kiievi lähedal)
Kokku vähemalt kolm suurt rünnakut lääne rahastatud relvatootmisrajatiste vastu ainuüksi juulis/augustis.
Lääne garantiide piirid
Kõiki tulevasi relvatehaseid, mis Ukrainasse lääne rahastuse toel ehitatakse, koheldakse samamoodi. Sellised rajatised on liiga suured, et neid varjata.
- Lääne vägede julgeolekugarantiid: võimatud.
- Julgeolekugarantiid relvatarnete või relvatehaste kaudu: ei ole jätkusuutlikud.
Ainus tõeline garantii: kokkulepe Venemaaga – maast loobumine, neutraalsus, hea käitumine.
Soome kui eeskuju
Soome president Alexander Stubb väidab ajakirjas Economist, et Ukraina peaks omaks võtma Soome varasema mudeli:
Pärast 1944. aasta sõda oli Soome sunnitud loovutama 10% oma territooriumist, leppima piirangutega ja maksma reparatsioone. Sellest hoolimata osutus Soome edukaks riigiks, vältides vastasseise Moskvaga.
Väljaspoolt vaadates peeti seda “soometumiseks” – lepitusmeetodiks. Soomlaste endi jaoks oli see reaalpoliitika, mis võimaldas neil säilitada põhiväärtusi nagu haridus, heaoluriik ja õigusriik.
järeldus
Ukraina „soometustamine“ täidaks Venemaa põhinõuded: neutraalsus, demilitariseerimine ja denatsifitseerimine. Seega on see ainus realistlik alus rahuläbirääkimisteks.
Alabama elanik Moon peab julgustavaks, et isegi Economist selle teemaga tegeleb. Ta väidab, et kõik muud „julgeolekugarantiide” versioonid – väed, relvad või tehased – on vaid toruunenäod.
