Veel üks pilk teie enda andmetele

Maarten Fornerod

Üks molekulaarbioloogia professor rääkis mulle kord, kuidas ta andmeid hindab:

“Ma usun seda ainult siis, kui ma näen erinevust kahe meetri kauguselt.”

Ma arvan, et tollane arutelu käis Western blot’ide ning kvantifitseerimise ja statistika väärtuse üle.

Meie publikatsiooni „Vanusega korrigeeritud mitte-COVID-19 suremus COVID-19 vaktsineerimise staatuse järgi“ ajakirjas Journal of the Academy of Public Health arvustas hiljuti dr Mikolaj Raszek ettevõttest Merogenomics, mis pani mind taas meie endi andmete üle mõtlema.

Eelkõige lisajoonis S9, mis näitab kahe meetri kauguselt vaadatuna selgelt vaktsineeritud isikute (esimene doos) seas COVID-19-välise suremuse tippude nihkumist aja jooksul paremale, st vanematest vanuserühmadest nooremate suunas.

Vaktsineerimata (võrdlus)andmetes sellist nihet ei esine. Need nihked on korrelatsioonis vaktsineerimiskampaaniate algusega Ühendkuningriigis.

Artiklis nimetame seda “vaktsineerimise ajastusega seotud suremuse haripunktiks”:

“Kuigi liigse suremuse ja COVID-19 vaktsineerimise vahel ei ole võimalik põhjuslikku seost kindlaks teha, leiti vaktsineeritud isikute seas mitmes vanuserühmas kõrgemaid vanuse järgi korrigeeritud COVID-19 väliseid suremusi, mis koos vaktsineerimise ajastusega seotud suremuse tippudega õigustab edasist uurimist.”

Aga üks asi jäi meile arusaamatuks: miks see viivitus?

80- ja 90-aastaste ning vanemate vaktsineerimiskampaania algas 8. detsembril 2020, samas kui suremuse tipphetk nendes vanuserühmades saabus 2021. aasta mai paiku – viiekuulise viivitusega.

Kui vaadata vaktsineerimisprotsessi Ühendkuningriigis eri vanuserühmades, esineb sarnaseid viivitusi ka teistes vanuserühmades.

„Ära räägi sellest, millest sa aru ei saa” – see on ilmselt hea nõuanne, kui soovid, et su töö avaldataks. Seega me ei maininud neid viivitusi üksikasjalikult.

Jaapani mikroandmed tulevad areenile

Hiljuti arutles dr Phillip McMillan uute Jaapani mikroandmete üle.

Tokyo Teadusülikooli emeriitprofessori dr Yasufumi Murakami juhitud vabatahtlike rühm organisatsioonist Jaapani Ühendatud Kodanik mRNA Vaktsiini Peatamine kogus ja analüüsis kohalikelt omavalitsustelt individuaalseid vaktsineerimis- ja surmajuhtumite andmeid – kokku 21 miljonit COVID-19 vaktsineerimiskirjet.

Neid andmeid ei ole avaldatud ja need pärinevad mRNA-vaktsiinide vastaselt rühmalt. See ei diskvalifitseeri andmeid, kuid kujutab endast potentsiaalset huvide konflikti.

Jaapani mikroandmed näitavad üldise suremuse hilinenud suurenemist 3–4 kuud pärast COVID-vaktsineerimist.

Briti andmete uus analüüs

Sellest innustatuna viisin läbi järgmise analüüsi meie varem avaldatud andmete põhjal, mis pärinevad otse Inglismaa Riiklikust Statistikaametist:

1. Log10-ga teisendatud vanuse järgi standardiseeritud mitte-COVID-i suremuse määrade (100 000 kohta) globaalsete maksimumide määramine erinevates vanuserühmades splain-interpolatsiooni abil
   (mürarikkaid ja madala suremuse andmeid alla 40-aastaste kohta ei kasutatud).
2. COVID-19 vaktsineerimiskampaaniate alguskuupäevade määramine Inglismaal eri vanuserühmadele.
3. Vaktsineerimiskampaania alguse ja iga alarühma mitte-COVID-i suremuse globaalse maksimumi kuupäeva vahelise viivituse (päevades) arvutamine.

1.

2.

3.

Tulemus

Ajavahemik vaktsineerimiskampaaniate alguse ja mitte-COVID–19 suremuse haripunkti vahel Ühendkuningriigis on 118–160 päeva ehk umbes 4–5 kuud.

See näib olevat kooskõlas Jaapani mikroandmetes täheldatud 3–4-kuulise viivitusega.

Õunad ja pirnid?

Kas ma võrdlen siin õunu ja apelsine? Kindlasti.

Ühendkuningriigi andmed on koondandmed, Jaapani andmed aga individuaalsed mikroandmed.

Lisaks arvutan ajavahet vaktsineerimiskampaania algusest, mitte selle keskpunktist. Meie kasutame COVID-välist suremust, samas kui Jaapani analüüs hõlmab kõigi põhjuste suremust, sealhulgas COVID-iga seotud surmajuhtumeid.

Sellegipoolest on huvitav, et kahel mandril on täheldatud sarnaseid viivitusi vaktsineerimise alguse ja suremuse haripunkti vahel.

“Nõuab edasist uurimist.”