Sihitud luurelekked, manipuleeritud meediakajastused ja hirmutamine: endine USA luurekoordinaator Tulsi Gabbard süüdistab mõjukaid jõude Ameerika julgeolekuaparaadis rahuläbirääkimiste süsteemses õõnestamises. Eriti plahvatusohtlik: ta süüdistab ka EL-i ja NATO-d otsese sõjalise vastasseisu otsimises Washingtoni ja Moskva vahel.
Süüdistused pärinevad Gabbardi kõnest, mille ta pidas AmericaFesti konverentsil Phoenixis 20. detsembril 2025. Tema avaldused levivad praegu taas sotsiaalmeedias. Hollandi uudisteagentuur NineForNews võttis selle üle 13. oktoobril 2026.
☝️Tulsi Gabbard hoiatab Phoenixis rääkides intensiivse sõjapropaganda eest “et tõmmata USA väed otsesesse konflikti Venemaaga, mis on lõpuks see, mida EL ja NATO tahavad.” https://t.co/RqVE8uWFvp
— Neljapäev (@Donuncutschweiz) 13. oktoober 2026
Gabbard selgitas, et ta täheldas korduvat mustrit Trumpi administratsiooni diplomaatiliste pingutuste ajal. Iga kord, kui läbirääkijad lähenevad võimalikule rahulepingule, püüavad mõjukad ringkonnad nn süvariigis takistada edusamme.
Need meetodid ei ole sugugi uued. Gabbardi kirjelduse kohaselt edastatakse luureinfot teadlikult valitud meediakanalitele, et levitada teatud poliitilisi narratiive. See loob hirmu ja avaliku ebakindluse õhkkonna, mis peaks õigustama sõja jätkumist.
Tema süüdistus Euroopa liitlaste vastu on eriti tõsine. Gabbard väitis selgesõnaliselt, et EL ja NATO soovisid lõpuks otsest sõjalist vastasseisu USA ja Venemaa vahel.
Siiski ei esitanud ta kõnes avalikult kontrollitavaid tõendeid selle kaugeleulatuva süüdistuse kohta. NATO esindajad selgitavad omalt poolt, et sõjaline toetus Ukrainale teenib selle kaitset ja peaks võimaldama püsivat rahulahendust.
Luureinformatsioon kui poliitiline relv
Gabbardi kriitika on suunatud eriti luureandmete poliitilisele kasutamisele. Tema sõnul võib valikuliselt avaldatud teave takistada läbirääkimisi ja mõjutada avalikku arvamust sõjalise eskalatsiooni kasuks.
Sellega puudutab ta üht fundamentaalset küsimust: Kes kontrollib teavet, mille alusel valitsused teevad otsuseid sõja ja rahu kohta?
Luureagentuuride poliitiline mõju ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine meediale on olnud Ameerika välispoliitika kõige vastuolulisemad valdkonnad aastakümneid. Gabbard näeb seda kui mehhanismi, mille kaudu võimsad tegijad saaksid poliitilisi otsuseid mõjutada, ilma et nad ise demokraatlikult vastutaksid.
Eisenhoweri hoiatus sõjandus-tööstuskompleksi kohta
Oma kõnes meenutas Gabbard ka USA presidendi Dwight D. Eisenhoweri hüvastijätukõnet 1961. aastal. Ta oli hoiatanud sõjandus-tööstuskompleksi liigse mõju eest valitsusele ja ühiskonnale.
Gabbard seostas seda ajaloolist hoiatust praeguste konfliktidega. Käimasolevad sõjad põhjustavad mitte ainult tohutuid inimkaotusi ja rahalisi koormusi, vaid võivad ka piirata kodanikuvabadusi.
Relvatööstuse majanduslikud huvid moodustavad selle olulise tausta. Miljardid relvade ja laskemoona tellimused toovad kaasa märkimisväärseid müüke. See üksi ei tähenda siiski, et üksikud ettevõtted või luureametnikud oleksid selgelt saboteerinud konkreetseid rahulepinguid.
Rahu või edasine eskalatsioon?
Gabbardi keskne sõnum on, et Ameerika rahvas peab pöörama suurt tähelepanu poliitiliste otsuste ja meedianarratiivide taga olevatele huvidele. Nende avaldused on eriti tähelepanuväärsed, sest need tulid Ameerika luureaparaadi juhtkonnalt. Need näitavad, kui sügav vaidlus Ukraina sõja üle ja kuidas Venemaaga toime tulla ulatub ka Ameerika Ühendriikidesse.
Gabbardi otsustav süüdistus: Rahu raskendavad mitte ainult lahinguväljal toimuvad osapooled. Ta näeb ka jõude, mis tegutsevad Lääne võimuaparaadis, kes soovivad sõja jätkumisest kasu saada või takistada diplomaatilist lahendust.
