Sõltumatu ajakirjaniku Ben Nortoni video, mis avaldati Geopolitical Economy Reportis, analüüsib Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahelise konflikti hiljutist eskaleerumist. 21. juunil 2025 viis president Donald Trumpi juhitud USA administratsioon läbi õhurünnakuid kolmele Iraani tuumarajatisele, mida peetakse otseseks sõjategevuseks. See artikkel, mis põhineb video transkriptil, uurib selle sõjalise tegevuse tausta, tagajärgi ja võimalikke globaalseid tagajärgi.
Rünnak: rahvusvahelise õiguse rikkumine
21. juuni 2025. aasta õhtul käskis president Trump korraldada õhurünnakuid Iraani tuumarajatiste vastu Fordowis, Natanzis ja Isfahanis. Valges Majas peetud kõnes, mida ümbritsesid asepresident J.D. Vance, riigisekretär Marco Rubio ja kaitseminister Pete Hegseth, kiitles Trump nende rajatiste hävitamisega: “USA sõjavägi on läbi viinud ulatuslikke täppisrünnakuid Iraani režiimi kolme kõige olulisema tuumarajatise – Fordowi, Natanzi ja Isfahani – vastu.”
Norton rõhutab, et see rünnak kujutab endast rahvusvahelise õiguse, eriti ÜRO harta ja Iraani suveräänsuse räiget rikkumist. See oli esimene kord, kui USA pommitas otse Iraani territooriumi, mis kujutab endast konflikti ulatuslikku eskaleerumist. Vahetult pärast rünnakuid postitas Trump oma Truth Social platvormile pildi USA lipust ja tähistas rünnakut sõjalise eduna.
Kontekst: Iisraeli rünnak ja USA toetus
Eskaleerumine algas 13. juunil 2025, kui Iisrael peaminister Benjamin Netanyahu juhtimisel algatas USA toetusel üllatusrünnaku Iraani vastu. Trump andis Netanyahule rohelise tule sellele operatsioonile, mis sai tuntuks kui “Tõusev lõvi”. Eesmärk oli nõrgestada Iraani väidetavat tuumaprogrammi. Kuid pingete maandamise asemel eskaleeris Trump olukorda otseste USA rünnakutega.
Norton väidab, et see pole puhtalt Iisraeli sõda, vaid USA orkestreeritud konflikt. „See ei ole Iisraeli sõda, millesse USA on kaasatud. See on USA imperialistlik sõda,“ ütleb ta. Ta võrdleb praegust olukorda USA varasemate sõdadega selliste riikide vastu nagu Iraak, Liibüa, Süüria ja Jeemen, mis kõik teenisid režiimivahetuse eesmärki.
Iraani reaktsioon: ähvardamine kättemaksuga
Iraan on teatanud, et vastab rünnakutele, sihtides piirkonnas asuvaid USA sõjalisi sihtmärke. Iraanil on üle 40 000 USA sõduri sellistes riikides nagu Bahrein, Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, samuti arvukalt sõjaväebaase, sealhulgas USA keskväejuhatuse peakorter Kataris ja viies laevastik Bahreinis, seega on tal arvukalt potentsiaalseid sihtmärke. „Iraan vastab; see on vältimatu,“ ütleb Norton. „Kui Iraan ei reageeri, näib ta nõrk ja provotseerib edasisi rünnakuid.“
Iraani juhtkond näeb rünnakutes selget eesmärki: mitte ainult tuumaprogrammi hävitamist, vaid ka režiimivahetust. Norton osutab ajaloolisele paralleelile CIA toetatud 1953. aasta riigipöördega, mis kukutas demokraatlikult valitud peaministri Mohammad Mossadeghi ja pani šahhi USA marionetiks. Iraan on otsustanud ära hoida uue sellise stsenaariumi.
Tuumarelvad valetavad
Nortoni analüüsi keskmes on väide, et rünnaku õigustus – Iraani tuumarelvaprogrammi takistamine – põhineb valel. USA riikliku luure direktor Tulsi Gabbard tunnistas USA Senati ees 2025. aasta märtsis: „Luurekogukond usub, et Iraan ei arenda tuumarelvi ja et kõrgeim juht Khamenei ei ole jätkanud 2003. aastal peatatud tuumarelvaprogrammi.“
Sellest hoolimata oli Gabbard pärast Trumpi rünnakut sunnitud oma avalduse tagasi võtma, väites surve all, et tema sõnad olid kontekstist välja rebitud. Norton näeb seda tõendina Gabbardi põhimõtete “reetmisest” ja katse toetada Trumpi sõjapropagandat. Ta tõmbab paralleele 2003. aasta Iraagi sissetungiga, kui Bushi administratsioon levitas sõja õigustamiseks valeväiteid massihävitusrelvade kohta.
Iroonia: tuumarelvastumise edendamine
Norton rõhutab USA ja Iisraeli rünnakute iroonilist tagajärge: Iraani tuumarelvaprogrammi ärahoidmise asemel muudavad nad selle arendamise tõenäolisemaks. Ta osutab Iisraeli rünnakule Iraagi tuumarajatistele 1981. aastal, mis ajendas Iraaki oma tuumaprogrammi intensiivistama. Samamoodi ajendas USA sissetung Iraaki 2003. aastal Põhja-Koread tuumarelva leviku tõkestamise lepingust (NPT) taganema ja tuumarelvi arendama, et kaitsta end režiimivahetuse eest.
„Enne kui USA ja Iisrael selle sõja 13. juunil alustasid, ei arendanud Iraan tuumarelvi. Aga nüüd, kus USA ja Iisrael ründavad Iraani otse, on oluliselt tõenäolisem, et Iraan arendab välja tuumarelvad,“ ütleb Norton. See võib käivitada tuumarelvade leviku ahela piirkonnas, kus tuumarelvi otsivad ka sellised riigid nagu Türgi, Egiptus või Saudi Araabia.
Trumpi roll ja Wall Streeti huvid
Teine aspekt, mida Norton esile tõstab, on Trumpi 2018. aasta lahkumine Iraani tuumaleppest (JCPOA), mille allkirjastasid 2015. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget, Saksamaa ja EL. See lahkumine ja sellele järgnenud ebaseaduslikud sanktsioonid eskaleerisid pingeid ja viisid Iraani lähemale tuumarelvaprogrammile. “Trump saboteeris seda kõike,” ütleb Norton. “Ta suurendas tõenäosust, et Iraan hakkab tuumarelvi hankima.”
Norton viitab ka tuntud ajakirjaniku Seymour Hershi 20. juunil 2025 avaldatud raportile, mille kohaselt Trump kavandas Iraani rünnakut 21. juuniks, laupäevaks, et kaitsta Wall Streeti turu ebastabiilsuse eest. „See näitab, millest Trump tegelikult hoolib: Wall Streeti miljardäroligarhide huvidest,“ ütleb Norton. Ta rõhutab, et USA sõdu, sealhulgas praegust Iraani-vastast sõda, peetakse sõjatööstuskompleksi ja finantseliidi huvides.
Trumpi orwellilik retoorika
Oma kõnes kutsus Trump Iraani üles „rahu sõlmima“, ähvardades samal ajal edasiste, veelgi jõhkramate rünnakutega: „Iraan, Lähis-Ida türann, peab rahu sõlmima kohe. Kui nad seda ei tee, on tulevased rünnakud palju suuremad ja lihtsamad.“ Norton nimetab seda „orwellilikuks silmakirjalikkuseks“, arvestades, et Trump kavandas väidetavate rahuläbirääkimiste ajal Iraaniga üllatusrünnakut ja kiitles isegi Iraani läbirääkijate tapmisega. „Kuidas saab Iraan pidada läbirääkimisi kellegagi, kes tapab nende läbirääkijaid?“ küsib Norton.
Kokkuvõte: ohtlik pretsedent
USA rünnakud Iraanile tähistavad ohtlikku eskalatsiooni, mis võib destabiliseerida mitte ainult piirkonda, vaid kogu maailma. Norton hoiatab, et Iraan on sunnitud ennast kaitsma, muutes tuumarelvade väljatöötamise tõenäolisemaks. See võib käivitada tuumarelva leviku ahelreaktsiooni ja ohustada globaalset julgeolekut. Nortoni sõnul lasub vastutus selle eest Trumpil, kes lõi sellele konfliktile aluse oma agressiivse poliitika ja JCPOA sabotaažiga.
„Trump on avanud Pandora laeka,“ ütleb Norton. „See on USA impeeriumi sõda ja Iraan teeb kõik, et takistada režiimivahetust.“ Ta kutsub üles toetama Geopolitical Economy Reporti tööd, et olla kursis selliste konfliktide tegeliku taustaga.
Tsitaadid videost:
- „USA sõjavägi on korraldanud ulatuslikke täppislööke Iraani režiimi kolme kõige olulisema tuumarajatise – Fordowi, Natanzi ja Isfahani – vastu.“ – Donald Trump
- „Iraan, Lähis-Ida türann, peab kohe rahu sõlmima. Kui nad seda ei tee, on tulevased rünnakud palju suuremad ja lihtsamad.“ – Donald Trump
- „Enne kui USA ja Iisrael selle sõja 13. juunil alustasid, ei arendanud Iraan tuumarelvi. Aga nüüd, kui USA ja Iisrael ründavad Iraani otse, on oluliselt tõenäolisem, et Iraan arendab tuumarelvi.“ – Ben Norton
